Tallinna Jaani kirik
| Jaani kirik | |
|---|---|
 | |
| Riik |
 Eesti |
| Asukoht |
Tallinn Harju maakond |
| Ehituse algus | 1862 |
| Ehituse lõpp | 1867 |
| Koordinaadid | 59° 26′ 1,4″ N, 24° 44′ 43,6″ E |
 | |
Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kirik on pühitsetud evangelist Johannesele. Tegemist on Eesti ühe varaseima uusgooti stiilis kirikuga.
Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862. aastal, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil.[1]
Tallinna Jaani kiriku ehitamise ajendiks oli asjaolu, et traditsiooniliselt Eesti kogudusele kuulunud Püha Vaimu kirik linna ajaloolises keskuses Tallinna vanalinnas jäi 14 000-liikmeliseks kasvanud kogudusele väikeseks. Raha kogumist uue kiriku ehitamiseks alustati juba 1851. aastal. Tallinna magistraadilt, kellel oli kirikule patronaadiõigus, saadi ehitamiseks luba Toomgildi päralt olnud krundile väljaspool Tallinna linnamüüri.
Koguduse ülemõpetaja 1861–1867 Theodor Lutheri ettepanekul sai kirik endale evangelist Johannese järgi mugandatud nime – Jaani kirik.
Kirikuarhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Kolmelööviline basiilika, millega läänes liitub nelinurkne telkkiivriga torn, idas väiksem polügonaalne kooriruum, põhjas ja lõunas sümmeetriliselt käärkamber ja eeskoda. Pikihoone seinad on liigendatud tugipiilarite ja teravkaarakendega. Teravkaarsed portaalid on Tallinna hilisgootikale tüüpiliste talumiplaatidega. Akendel on puidust leekestiilis ehisraamistikud. Kesklööv on kõrge; ristvõlvide vööndkaared toetuvad rippkonsoolidele, külglöövidel on tähekujulised servjoonvõlvid. Sees on eklektiline oreliväär ja uusgooti stiilis altarisein.
Altarimaali "Kolgata" tegi 1867. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik ja professor Karl Gottlieb Wenig.
1867. aasta jõuludeks valminud esimese oreli ehitas 1869. aastal orelimeister Gustav Normann. Aastatel 1911–1913 ehitas orelimeister August Terkmann oreli ümber. 2005–2009 restaureeris oreli orelimeister Martin ter Haseborg (Saksa orelifirma Orgelbau in Ostfriesland). Enne restaureerimistööde algust ehitas Martin ter Haseborg kirikusse ka uue koorioreli. Lisaks taastas orelifirma suure oreli juurde 1913. aastal ehitatud altaritaguse kajaoreli.
1930. aastate lõpul oli plaan seoses Vabadussõja monumendi ehitamisega Vabaduse väljakule kirik lammutada ja kogudus paigutada ümber Oleviste või Niguliste kirikusse[2].
Kiriku vitraažakende autor on kunstnik Eva-Aet Jänes. Aastatel 2009–2017 valminud altari- ja kantslikatete autor on tekstiilikunstnik Tiina Puhkan.
-
Altar -
Orel -
Peaportaali kohal asuv roosaken -
Sissekäigu kohal paiknev tahvel -
Vitraažaken -
Kellamängu kellade torni tõstmine 2017. aastal
.jpg)
Kogudus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Tallinna Jaani kogudus
Kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklites Kalamaja kalmistu ja Rahumäe kalmistu
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tallinna Jaani kiriku 60. aastane juubel., Eesti Kirik, nr. 49, 8 detsember 1927, lk. 386-388
- ↑ Jaani kirik riigi valdusse. Rahvaleht, 26. aprill 1940, nr. 98, lk. 8.
Kirjandust
[muuda | muuda lähteteksti]- Tiina-Mall Kreem Viisipäraselt ehitatud: luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855–1881). Tallinn, 2010. ISBN 9789949467051
- Katri Aaslav-Tepandi, Tõnu Tepandi. Kirik keset linna: 150 aastat Jaani kogudust. Tallinn, 2017. ISBN 978-9949-9844-8-0
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna Jaani kirik |
- Tallinna Jaani kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
- Tallinna Jaani kirik koguduse kodulehel
- Tallinn teatmikus "Teeliste kirikud"
- Jaanus Putting "Jaani kirik saab värske ilme", Postimees, 10. juuli 1997
- Sirje Lauring "Jaani kirikul on juubel", Eesti Päevaleht, 13. detsember 1997
- Alo Põldmäe "Tallinna Jaani kiriku orelil oma fond", Sirp, 8. jaanuar 1999
- Erika Klaats. "Saksa meister puhub Eesti orelile uut elujõudu", Maaleht, 11. jaanuar 2001
- "Jaani kirik saab oreli võrra rikkamaks", Eesti Ekspress, 22. märts 2006
- Tiiu Pikkur "Jaani kirik saab kaks nimeliste viledega orelit", Eesti Kirik, 29. märts 2006
- "Tallinna Jaani kirik läheb remonti", Postimees, 29. detsember 2006
- Tiiu Pikkur "Tallinna Jaani kogudus kolib Niguliste kirikusse", Eesti Kirik, 3. jaanuar 2007
- Garel Püüa "Jaani kiriku teenistused kolivad Nigulistesse", Eesti Päevaleht, 3. jaanuar 2007
- Hille Tänavsuu "Kogudus õmbleb kolmele nööbile kasuka külge", Postimees, 14. veebruar 2007
- Juune Holvandus "Tallinna Jaani kirikus tööd edenevad", Eesti Kirik, 25. aprill 2007
- Tiiu Pikkur "Märul restaureerimist ei seganud", Eesti Kirik, 3. mai 2007
- Hille Tänavsuu "Esimene jumalateenistus uuenenud Jaani kirikus on kolme nädala pärast", Postimees, 18. mai 2007
- "Ühe oreli asemel kolm kirikupilli", Postimees, 18. mai 2007
- Hille Tänavsuu "Eile taaspühitseti pärast põhjalikku ja üllatavalt kiiret remonti Jaani kirik", Postimees, 11. juuni 2007
- Tiiu Pikkur "Tallinna Jaani kirik on jälle avatud", Eesti Kirik, 13. juuni 2007