Jaan Olari

Allikas: Vikipeedia

Jaan Olari (sündinud 1. oktoobril 1951 Tartus) on Eesti-Soome psühhiaater, psühhoterapeut ja hüpnotisöör, omaaegne tippkorvpallur ning spordiorganisaator.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis aastal 1951 Tartus kingsepp Herman Olari ja postiametnik Aino Olari pere ainsa lapsena. Jaan Olari lõpetas kiitusega Tartu 13. 8-klassilise kooli[viide?] ja aastal 1970 Anton Hansen Tammsaare nimelise Tartu 1. Keskkooli[1] (praeguse Hugo Treffneri Gümnaasiumi) ja 1976 Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna, millele järgnes internatuur Tartu psühhiaatriahaiglas professorite Jüri Saarma ja Elmar Karu juhendamisel.

Arstina[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast ülikooli lõpetamist suunati noor psühhiaater Jõgeva rajoonihaiglasse, mille polikliinikusse rajas ta psühhiaatria- ja narkoloogiakabineti. Jõgeval töötas Jaan Olari 1986. aastani. Sel perioodil oli Jaan Olari üks Eesti tunnustatumaid ja produktiivsemaid kohtupsühhiaatriaeksperte.[viide?] Kohtupsühhiaatria alal oli Olari juhendaja ja mentor psühhiaater ja kirjanik dotsent Vaino Vahing[viide?]. Pärast Jõgeva-perioodi töötas Jaan Olari mitmes hooldekodus.

1991. aastal asus Jaan Olari tööle Soome, olles üks esimesi Eesti arste, kes selles riigis tööle hakkas. Soomes on Jaan Olari töötanud Põhja-Karjala maakonna Paihola psühhiaatriahaiglas, ülemarstina Joensuu rehabilitatsioonikliinikus ning Joensuu ja Pieksamäe psühhiaatriapolikliinikus, Moisio psühhiaatriakliiniku vastuvõtuosakonna arstina, Helsingis Malmi A-kliinikus psühhiaater-narkoloogina, Tervalamme rehabilitatsioonikeskuse ülemarstina. Praegu on dr Olari osakonna ülemarst Helsingis Aurora kliinikus.

1980 täiendas Jaan Olari end Riias lastepsühhiaatria, 1983. aastal Moskvas professor Roznovi juures psühhoteraapia ja hüpnoosi ning Leningradis professor Issajevi juures laste ja noorukite psühhiaatria alal. Täienduskohtadeks Lääne-Euroopas on olnud Uppsala psühhiaatriahaigla Rootsi Kuningriigis.1990. aastal osales ta Tampere Ülikooli täienduskursustel, mis korraldati välismaalt saabunud arstidele. Tampere Ülikooli Täiendusinstituudis õppis Jaan Olari Martti Tenku juhendamisel hüpno- ja psühhoteraapiat. 2005. aastal lõpetas ta Soomes Ben Furmani koolituse.

Teaduse populariseerijana[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Olari on olnud ühingu Teadus lektor ja töötanud lektorina Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Ta on esinenud psühhiaatria- ja tervishoiuteemadel Vikerraadios. Tal on ilmunud üle paarisaja artikli ja intervjuu ajalehtedes Postimees, Terviseleht, Vooremaa, Videvik, Õhtuleht. Mitmes ettekandes ja kirjutises on ta propageerinud karskust, tuginedes Eesti kultuuriloo ja arstiteaduse (Friedrich Reinhold Kreutzwald, Villem Reimann, Villem Ernits, Heiti Kadastik jne) seisukohtadele.

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta kuulub Soome Arstide Liitu, Soome Psühhiaatriaühingusse, Soome Teaduslikku Hüpnoosiühingusse, Euroopa Teaduslikku Hüpnoosiühingusse, Soome Spordipsühholoogia Ühingusse, Soome Narkoloogide Ühingusse, Soome Sotsiaaltöö Teaduslike Uuringute Ühingusse, Eesti Psühhiaatrite Seltsi ja Ameerika Ühendriikide Psühhiaatrite Assotsiatsiooni.

Sportlasena[muuda | muuda lähteteksti]

Spordis on Jaan Olaril märkimisväärseimad saavutused korvpallis. Ta on NSV Liidu Ametiühingute juuniorise meister (1969 Valgevene NSV), TRÜ meeskonna koosseisus mitmekordne Eesti juunioride ja täiskasvanute meister (1972, 1973) ja Jõgeva rajooni meister. Jõgeval on Jaan Olari tegutsenud Jõgeva rajoonis korvpalli noortevõistkonna treenerina ja Soomes mängiva treenerina, loonud kontakte Eesti ja Soome korvpallurite vahel. Kõrgushüppes püstitas Jaan Olari Tartu noorterekordi – 1.82.

Sporditunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Olari lastest on Triinu ettevõtja Hamburgis, Henri Olari inimgeograafia magister ja Maris Laanemets arst Helsingis.

Teadusartikleid ja ettekandeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Filosoofia auhinnatöö, "Marksistlik inimkäsitlus – bioloogiline ja sotsiaalne inimeses", juhendaja akad prof Jaan Rebane, Tartu 1975;
  • Teaduslik ettekanne I Eesti neuroloogide, neurokirurgide ja psühhiaatrite kongressil "Noorte ja alaealiste kohtupsühhiaatrilised ekspertiisid", juhendaja dots Vaino Vahing, Tallinn 1976;
  • Teaduslik ettekanne Tartu Riikliku Ülikooli ÜTÜ psühhiaatrikateedris "Mälu mõiste läbi aegade", juhendaja akad Jüri Saarma, prof Lembit Mehilane, Tartu, 1977;
  • Teaduslik ettekanne Tartu Riikliku Ülikooli ÜTÜ teaduskonverentsil "Eugeenika ajaloost Eestis", juhendaja dots Viktor Kalnin, Tartu, 1977;
  • Teaduslik ettekanne Joensuu psühhiaatriakonverentsil "Suitsiididest soome-ugri rahvastel", juhendaja ülemarst Veronica Pimenoff, Joensuu, 1992;
  • Teaduslik ettekanne Tampere hüpnoosiseminaril "Hüpnoosravist Moskvas ja Eestis", Tampere Ülikool, 1994, juhendaja psühholoogiadoktor Martti Tenkku;
  • Tampere Ülikooli täienduskoolituse teaduslik kogumik "Hüpnoosi kasutamise võimalused", artikkel-uurimistöö "Alkoholismi ravimine hüpnoteraapia meetoditega", juhendaja psühholoogiadoktor Martti Tenkku,Tampere, 1995.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Jaan Olari – arst, kes ei mahtunud provintsi". Koostaja Tiit Lääne, kaasautor Jaan-Ivo Lukas. Tartu 2016.