Jaan Kopvillem

Allikas: Vikipeedia

Jaan Kopvillem (12. juuli 188513. mai 1956 Stockholm) oli Eesti diplomaat, keemik ja teadlane (Dr. Phil)

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Alghariduse omandas Soosaare vallakoolis ja Kolga-Jaani kihelkonnakoolis, lõpetas Tartu Õpetajate Seminari 1906, sooritas küpsuseksami Peterburis Esimese Kadetikorpuse juures 1912 ja seejärel õppis Riia Polütehnilise Instituudi keemiaosakonnas 19131915; õppis eksternina Imperial College of Science and Technology’s Londonis 19191921 ja töötas samal ajal Eesti saatkonnas Londonis. Lõpetas Leipzigi Ülikooli keemiateaduskonna 1925.

Täiendusõpe[muuda | muuda lähteteksti]

Zürichi Tehnikaülikool 19251927; stipendiaat Imperial College of Science and Technology’s Londonis 19291930.

Teaduskraad ja kutse[muuda | muuda lähteteksti]

dr. phil. nat 1927 (Zürichi Tehnikaülikool).

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Kolga-Jaani kihelkonnakooli juhataja 19061908; algkooliõpetaja Kuramaal 19081913; õpetaja Pärnus ja Pärnumaa volikogu ning maavalitsuse liige 19151918. Eesti välisdelegatsiooni sidemehena lahkus Eestist 1918, oli Eesti saatkonna sekretär Londonis 19181920 ja ühtlasi saatkonna diplomaatiline asjur 19201922; Eesti delegatsiooni peasekretär Rahvasteliidu Täiskogu istungil 1920 ja Eesti delegatsiooni juht Rahvasteliidu Praha kongressil 1922. õlikivide uurimise laboratooriumi keemiatehnoloogia assistant 19271930, 1932, dotsent 1932; tehnikaosakonna/teaduskonna dotsent 19341936; keemilise tehnoloogia professor 1935/1936 ja tehnikateaduskonna dekaan.

TTÜs 19361944: keemiaosakonna keemilise tehnoloogia erakorraline professor 19361938, korraline professor 19381944 ja keemilise tehnoloogia laboratooriumi juhataja; keemiaosakonna juhataja 19361937; keemia- ja mäeteaduskonna dekaan 19381939; üliõpilaskonna kuraator 1940; õlikivide uurimise laboratooriumi juhataja 19411944.

Teise maailmasõja ajal 1944. aastal põgenes Rootsi. Kontserni AB Höganäs-Billesholm uurimiskeskuse juhtiv keemik 19451953; Rootsi Metsandusinstituudi keemik 19531956.

Teadustöö põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]

Põlevkivisaaduste töötlemine ja kasutamine; bituumeni omadused ning superfosfaatmenetlus. Avaldas keemiaalaseid artikleid "Eesti Entsüklopeedias" (19321937) ja kirjutisi tehnikakõrgharidusest.

Teadusorganisatoorne ja erialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Oli Eesti õlitööstuse rajajaid; Riigi Põlevkivitööstuse nõukogu liige ja nõunik 19331940; Akadeemilise Keemia Seltsi ja Eesti Keemia Seltsi liige; Insenerikoja keemiasektsiooni ja tehnilise hariduse korraldamise toimkonna liige 19351940; Loodusvarade Instituudi nõukogu liige ja orgaanilis-keemilise tehnoloogia sektsiooni juhataja 19371940; Eesti Rahvusfondi ja Rahvusnõukogu asutajaid; Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis asutajaid, abiesimees 19451956; Eesti Komitee Rootsis juhatuse liige.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

ÜS Livika vil, liige 1913. aastast, Rotary klubi liige.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EBL TK, 1940;
  • EKooliBL 1998;
  • EE 2000, 14;
  • ETBL 2005, 2;
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad: biograafiline teatmik. Stockholm, 1984, lk 50;
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 70–71;
  • Mägi, V. Minerva rüütlid. Tln, 2005, lk 234–242;
  • Universtitas Tartuensis 1632–2007. Trt, 2007, lk 297, 357.