Jüri Välbe (pedagoog)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib pedagoogist; vaimuliku kohta vaata artiklit Jüri (Välbe) ja jalgpalluri kohta vaata artiklit Jüri Välbe (jalgpallur)

Jüri Välbe (venepäraselt ka Georg Välbe; 26. oktoober (vkj 14. oktoober) 1882 Sadala, Laius-Tähkvere vald, Tartumaa – 18. november 1941 Sevurallag, Sverdlovski oblast, Venemaa) oli eesti pedagoog, koorijuht ja ühiskonnategelane.

Päritolu ja haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Välbe sündis Tartumaal Laiuse kihelkonnas Laius-Tähkvere vallas Sadala külas, õigeusu abikooli õpetaja peres. Sai alghariduse Sadala külakoolis ja Laiuse õigeusu kihelkonnakoolis, aastatel 18941904 õppis Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Muusikaarmastajana asus Välbe 1908. aastal õppima Vene Keiserliku Muusikaseminari Riia osakonna muusikakooli, mille lõpetas 1909. aastal. Lõpetas Varssavi ülikooli ajaloo ja keeleteaduskonna slaavi osakonna 1913. aastal filoloogiakandidaadi kraadiga. 1914. aastal omandas Varssavi pedagoogika kursustel keskkooliõpetaja kutse.[1]

Töökäik ja saatus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1904 köster Kuressaare Püha Nikolai koguduse juures ja õpetaja kohalikus õigeusu kihelkonnakoolis;
  • 1904–1907 Riia keskvangimaja köster, õpetaja ja koorijuht ning raamatukoguhoidja;
  • 1907 Tallinna Surnuaia (Aleksandri) koguduse köster;
  • 1908–1909 õpetaja Riia koolides;
  • 1910–1913 õpetaja ja köster Varssavis;
  • 1913–1914 õpetaja Varssavi erareaalkoolis;
  • 1913–1915 õpetaja Varssavi I naisgümnaasiumis;
  • 1915 õpetaja Varssavi meesgümnaasiumis;
  • 1915–1918 õpetaja Kinešma meesgümnaasiumis;
  • 1916–1918 Kinešma alaealiste kurjategijate kooli õpetaja ja 1918–1919 sama kooli juhataja;
  • 1919–1920 õpetaja Kinešma muusikakoolis;
  • 1920 Kinešma haridusosakonna lastekaitse jaoskonna juhataja;
  • 1920–1921 õpetaja Tartu Õpetajate Seminaris;
  • 1921–1928 Narva I reaalgümnaasiumi, hiljem ühisgümnaasiumi juhataja;
  • 1922–1931 Narva muusikakooli juhataja;
  • 1922–1938 õpetaja Narva rahvaülikoolis ja Narva muusikakoolis;
  • 1931–1941 Narva Kreenholmi algkooli juhataja;

Jüri Välbe arreteeriti NKVD poolt Narvas. Suri eeluurimisel vangilaagris.[2]

Muu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Välbe tegutses aktiivselt seltsides ja ühingutes nii Eestis kui ka välismaal. Juba 15-aastaselt juhatas Välbe Riias laulukoori [3]. Narvas tegutsedes oli Välbe Narva Õpetajate Seltsi esimees, Narva meeskoori juht, linnavolikogu liige, Narva skautide maleva vanem ja skaudisõprade ühingu juhatuse liige. Lisaks tegi kaastööd mitmele ajalehele, oli Isamaaliidu ja Kaitseliidu liige.[1] Jüri Välbe oli Narva loomakaitseseltsi esimees[4].

Välbe omandis oli Narva tolleaegne suurim eraraamatukogu [3].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Jüri Välbe oli 1921. aastast abielus õigeusu köstri tütre Salme Toomiga, kellega tal oli tütar Marina. Perekond arreteeriti 14. juunil 1941 Narvas ja saadeti asumisele: Jüri Välbe Sverdlovski oblastisse, Salme Välbe koos tütrega Siberisse Tomski oblastisse. Abikaasa ja tütar surid asumisel, Jüri Välbe suri vangilaagris eeluurimise ajal. Perekonna mälestustahvel asub Jõgevamaal Laiuseväljal Mõisaküla kalmistul.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti avalikud tegelased: eluloolisi andmeid. Toimetanud R. Kleis, Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932 (Tartu: Postimees)
  2. http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/239-v-2001
  3. 3,0 3,1 Eesti kooli biograafiline leksikon. Koostanud Heino Rannap. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998.
  4. Loomakaitseselts nõuab rituaaltapmise piiramist. Rahvaleht, 22. veebruar 1939, nr. 45, lk. 6.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]