Jõuluhalg
Jõuluhalg on jõuludeks välja valitud küttepuu, mida pühade ajal põletatakse.[1]
Jõuluhalu komme pärineb tõenäoliselt Norrast, kus talvisest pööripäevast algavat päevade pikenemist ja päikese naasmist tähistati halupõletamisega. Algselt põletati valdavalt terve puu, mille tüve üks ots asetati tuleasemele ja põletati see sel moel järk-järgult ära. Hiljem elamistingimuste muutudes polnud terve puu põletamine enam mõistlik ja see asendati haluga.[1]
Variatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Jõuluhaluga seotud kombestik on levinud paljudel rahvastel, kuid mõningate variantsioonidega.
- Kataloonias on naeratava näoga ning traditsioonilise katalaani punase mütsiga jõuluhalg Caga Tio ('kakahalg' või 'kakaonu'), kes kakab jõulukingitusi.[2] Halgu tuleb enne jõule toita ja tema eest hoolitseda, jõulude ajal pekstakse seda aga vitstega ja lauldakse laule, et ta kinke väljutaks.[3] Sarnaselt Kataloonia jõuludele omase kakava talupojaga on komme tõenäoliselt pärit kristlusele eelnevast ajast ning seotud maaviljakuse riitustega.[3]
- Prantsusmaa Provence'i piirkonnas on tavaks, et pere langetab ühiselt puu, millest igal jõulupühade õhtul tükike ära põletatakse. Kui kaheteistkümnendaks õhtuks puust veel midagi alles on, hoitakse seda piksekaitsena järgmiste jõuludeni. Prantsusmaal kasutatakse tavaliselt haluks kirsipuud, mida pritsitakse enne põletamist veiniga, et head lõhna tekitada.[4]
- Belgias ja Prantsusmaal on jõuluhalust kujunenud šokolaadikook Bûche de Noël.[4]
- Mõnes Hollandi piirkonnas järgitakse Provence'i traditsiooni, kuid allesjäänud puutükki hoitakse voodi all.[4]
- Mõnedel Ida-Euroopa aladel raiutakse jõulupuu jõululaupäeva hommikul ning põletatakse sama päeva õhtul.[4]
- Suurbritannias Cornwallis kooritakse halg enne tuppa toomist ära. Vaadimeistrid kinkisid klientidele jõuluhaluks puid, mida nad ei saanud vaadi tegemisel kasutada. Inglismaal kasutatakse tavaliselt tamme, Šotimaal kaske, Devonis ja Somersetis kasutatakse halu asemel saareoksakimpe. Iirimaal on kohati asendatud halg suure küünlaga, mida põletatakse ainult jõuludel ja aastavahetusel.[4]
- Lätis ja Leedus on külarahval kombeks pööripäeval puunotti läbi küla lohistada (läti keeles bluķa vilkšana; leedu keeles blukio vilkimo) ning lõpuks see ära põletada. Serblastel on sarnane komme, kus põletatakse tamme.[5][6]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "The Tradition of the Yule Log at Christmas". Southernliving. 10.11.2021. Vaadatud 24.12.2021.
- ↑ "The Strangest Catalan Christmas Traditions". SuiteLife. Vaadatud 24.12.2021.
- ↑ 3,0 3,1 "Why do Catalan Christmas traditions involve poo?". CatalanTimes. 5.12.2019. Vaadatud 24.12.2021.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "The history of the yule log at christmas". WhyChristmas. Vaadatud 24.12.2021.
- ↑ Sam Logger (23.12.2010). "Merry Christmas and Happy New Year in the Latvian tradition". Baltic Times. Vaadatud 24.12.2021.
- ↑ Prudence Jones (1995). A History of Pagan Europe. Lk 174.