Jõhvi maakond

Jõhvi maakond, pindalaga 2922 km², moodustati 25. veebruaril 1949 Eesti Vabariigi aegse Virumaa kaheks jagamisel. Idapoolset osa nimetati Jõhvi maakonnaks, läänepoolset Viru maakonnaks.

Jõhvi maakonda kuulusid kõik Virumaa idaosas olevad vallad (Alutaguse, Erra, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Tudulinna, Tärivere ja Vaivara vald) koos neisse kuuluvate külanõukogudega, mis loodi 13. septembril 1945 Venemaa eeskujul. Samuti kuulusid maakonda Jõhvi ja Kiviõli linn ning Ahtme, Kohtla-Nõmme, Küttejõu, Narva-Jõesuu ja Sompa alev. Maakonda ei kuulunud vabariikliku alluvusega Kohtla-Järve ega Narva linn. Kõik töörahva saadikute täitevkomiteede esimehed olid kohale määratud, kuna esimesed valimised toimusid alles 1948 aastal. Maakonnakeskuseks sai Jõhvi linn.

1. oktoobril 1950 kehtestati Eestis uus administratiiv-territoriaalne jaotus, mis oli vastavuses NSV Liidus kehtivaga. Uue korraga kaotati kõik maakonnad ja vallad. Eestis kehtestati uuesti kaheastmeline halduskorraldus, mis oli 1945. aastal küla töörahva saadikute nõukogude moodustamisega muudetud kolmeastmeliseks.

Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati Jõhvi ja Kiviõli rajoon. Maakondliku alluvusega linnad Jõhvi ja Kiviõli muudeti rajoonilise alluvusega linnadeks. Maakonna edelanurk läks Mustvee rajooni koosseisu ja kirdenurk (Viivikonna, Sillamäe, Narva-Jõesuu) Narva linnapiirkonna koosseisu.