Jõgiaara

Jõgiaara
Jõgiaara
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Papagoilised Psittaciformes;
Sugukond	Papagoilased Psittacidae;
Perekond	Aara Ara;
Liik	Jõgiaara;
Binaarne nimetus
	Ara severus; (Linnaeus, 1758)
	;
Sünonüümid
	Psittacus severus

Jõgiaara (Ara severus) on papagoilaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Jõgiaara on 40–49 cm pikk. Tiiva pikkus on 232–253 mm, saba 200–244 mm.^[2] Kaalub 285–387 g.^[3]

Sulestik on peamiselt roheline. Otsaesine on pruun, pealagi sinakasroheline. Tiibade alapool, saba ja sabaalune on punased. Hoosuled ja sabaots on sinised. Sulistumata ala näo küljel on valge tumepruunide triipudega. Nokk ja jalad on mustad. Silmad on heleoranžid.^[2]

Levik

Jõgiaarad elavad Panamas, Colombias, Ecuadoris, Peruus, Boliivias, Brasiilias, Venezuelas, Guyanas, Surinames ja Prantsuse Guajaanas.^[3]

Elavad metsades, soodes, palmisaludes ja savannides kuni 1500 m kõrgusel merepinnast.^[2]

Toitumine

Jõgiaarad toituvad hariliku paiskpuu, lateksipuu ja lõhnava sedreeli seemnetest, ingaoa ja amasoonase euterpepalmi seemnetest ja viljalihast, viigipuu ja erinevate palmide viljadest ning luulu- ja korallpuude õitest.^[2]

Pesitsemine

Colombias pesitsevad märtsist maini, Panamas veebruarist märtsini, Surinames septembrist detsembrini. Pesa asub puuõõnes, tavaliselt vee kohal. Võivad pesitseda ka kaljulõhes.^[2]

Kurnas on 2–3 muna. Haudevältus on 28 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 70-päevaselt.^[4]

Eluiga

Jõgiaara võib elada 39-aastaseks.^[5]

Viited

↑ BirdLife International (2018). Ara severus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
1 2 3 4 5 Juniper, Tony; Parr, Mike (2010). Parrots: A Guide to Parrots of the World (inglise). Yale University Press. Lk 427–428. ISBN 978-0-7136-6933-6.
1 2 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1997). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 4. Barcelona: Lynx edicions. Lk 425. ISBN 978-84-87334-22-1.
↑ Alderton, David (2011). The Ultimate Encyclopedia of Caged and Aviary Birds (inglise). Anness Publishing. Lk 236. ISBN 9781780190488.
↑ Young, A. M.; Hobson, E. A.; Lackey, L. Bingaman; Wright, T. F. (2012). "Survival on the ark: life-history trends in captive parrots". Animal Conservation (inglise). 15 (1): 28–43. DOI:10.1111/j.1469-1795.2011.00477.x. ISSN 1469-1795. PMC 3289156. PMID 22389582.

Välislingid

[1] BirdLife International (2018). Ara severus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.

[Juniper-2] 1 2 3 4 5 Juniper, Tony; Parr, Mike (2010). Parrots: A Guide to Parrots of the World (inglise). Yale University Press. Lk 427–428. ISBN 978-0-7136-6933-6.

[del_Hoyo-3] 1 2 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1997). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 4. Barcelona: Lynx edicions. Lk 425. ISBN 978-84-87334-22-1.

[Alderton-4] Alderton, David (2011). The Ultimate Encyclopedia of Caged and Aviary Birds (inglise). Anness Publishing. Lk 236. ISBN 9781780190488.

[Young-5] Young, A. M.; Hobson, E. A.; Lackey, L. Bingaman; Wright, T. F. (2012). "Survival on the ark: life-history trends in captive parrots". Animal Conservation (inglise). 15 (1): 28–43. DOI:10.1111/j.1469-1795.2011.00477.x. ISSN 1469-1795. PMC 3289156. PMID 22389582.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]