Jõgeva Linnaraamatukogu
Jõgeva Linnaraamatukogu on rahvaraamatukogu Jõgeva linnas aadressil Rohu tänav 10. Kuni 31. augustini 2019 asus raamatukogu Jõgeval aadressil Lai tänav 4.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1882–1961[muuda | muuda lähteteksti]
10. veebruaril 1882 ilmus ajalehes Postimees (nr 7) artikkel Jõgeva lähedal Painkülas asuva külaraamatukogu moodustamise kohta. Ajalehe Sakala 1885. aasta numbri andmetel on Painküla külaraamatukogus üle 400 raamatu.
Esimese maailmasõja ajal kuulus Jõgeva linna maalrile August Jõgarile kirjutustarvete ja raamatukauplus koos laenuraamatukoguga. Laenuraamatukogu koosnes peamiselt röövliromaanidest. 1908. aastal alustasid Jõgeva Rahvahariduse Seltsi raamatukogu ehitamist Jõune koolmeistrist kultuuritegelane Villem Sikk ning ärimehed Jürmann ja Joost. Jõgeva Rahvahariduse Seltsi raamatukogu sai valmis aastaks 1913 ja selle esmaseks ülesandeks oli rahva üldise haridustaseme tõstmine. Raha raamatute ostmiseks saadi algselt pidude korraldamisest. Hiljem andis Maavalitsus inventari ja raamatute tarbeks väiksemaid summasid. 1924. aasta eelarves eraldati Jõgeva Rahvahariduse Seltsi raamatukogu laiendamiseks 30 000 Eesti marka. 1931 valiti Jõgeva Rahvahariduse Seltsi juhatuse esimeheks vallasekretär Jaan Tamm. Raamatukogu arengule pöörati üha suuremat tähelepanu. Kasvas valla- ja riigipoolne toetus. 1939. anti Jõgeva Linna Raamatukogu üle Jõgeva Linnavalitsusele. Raamatukogu majanduslik seis muutus stabiilseks ja paranes tunduvalt. Alates 1941. aasta suvest sai raamatukogu juhatajat täispalgale.1945. avati raamatukogu aadressil Pargi tänav 7. 1960. aastal kolis Jõgeva Rajooniraamatukogu vastvalminud Jõgeva Kultuurimaja teisele korrusele aadressil Aia tänav 6. 1961 avati osa fondist lugejatele ja hiljem avariiulid kasutuses kogu fondi ulatuses.[1]
1996–2019[muuda | muuda lähteteksti]
15. märtsil 1996 avati Jõgeva Linnaraamatukogu aadressil Lai tänav 4.[2]
Aastatel 1996–2001 tegutses Jõgeva Linnaraamatukogus kirjanduslik omaloomingugrupp. Tegevuse eestvedajaks oli raamatukogu töötaja Jaana Koppel. Taasiseseisvumisaegsel perioodil jätkas raamatukogu luulet edendavate ürituste korraldamist, mida võib pidada raamatukogu eripäraks. Alates 1997. aastast viis Jõgeva Linnaraamatukogu läbi omaloomingukonkurssi "Betti Alveri jälgedes". 2006. aastast jätkus omaloomingukonkursi korraldamine koostöös Betti Alveri Muuseumiga. 2005. aastal avati avalik internetipunkt (AIP). Jõgeva Linnaraamatukogu laienes, saades juba olemasoleva hoone teisele korrusele suure lugemissaali. Alates 2007. aastast hakati "Ööraamatukogu" raames korraldama kirjanduslik-muusikalist üritust "Öö on öö on öö on võrratu". Raamatukogu propageeris luulet sünteesis laulu, muusika ja kunstiga. Luulekavadega esinesid raamatukogu töötaja Jaana Koppel ja kultuuriseltsi Vanaveski liige Reine Koppel. Tänapäeval on ööraamatukogust kujunenud iga-aastane traditsioon. Jätkusuutlikud on olnud ka kirjanduslikud üritused "Avatud meeltega" ja "Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes".[3]
Alates 2007. aastast läks raamatukogu kaartkataloogilt üle elektroonsele laenutusele raamatukogude info- ja kataloogisüsteemis RIKS.[4]
2019–...[muuda | muuda lähteteksti]
Sügiseks 2019 valmis Jõgeva Põhikooli kompleksis raamatukogu uus hoone. Jõgeva Linnaraamatukogu avas aadressil Rohu tänav 10 uksed 2. septembril 2019.
Raamatukogu ametlikud nimetused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1913–1939 Jõgeva Rahvaharidusseltsi Avalik Raamatukogu
- 1939–1950 Jõgeva Linna Raamatukogu
- 1950–1964 Jõgeva Rajooniraamatukogu
- 1964–1974 Jõgeva Linnaraamatukogu
- 1974 Jõgeva Haruraamatukogu
- 1. veebruar 1974–1990 Jõgeva Haruraamatukogu
- alates 1. detsembrist 1990 Jõgeva Linnaraamatukogu [5]
Raamatukogu juhatajad[muuda | muuda lähteteksti]
- 1928–1941 Leini Paju-Nuka
- 1947 – Jürisoo
- 1948 – Erna Tenter
- 1949 – Eero Liblik
- 1950 – Lätte
- 1951 – Lonny Maasalu
- 1952. aasta lõpp Elo Käär
- 1954 – Milvi Kivastik-Lätsim
- 1955–1965 Ulve Poolakene-Räpp
- 1965–1986 Jelizaveta Siimer
- 1986–2016 Sirje Narits, aastast 2008 direktor [5]
- 2016–2020 Meeri Remmelg
- 2020– ... Kristi Pukk
Statistikat läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]
1955. aastal oli raamatukogus 942 lugejat ja 12 338 raamatut. Laenutusi teostati 18 254. Aastatel 1960–1968 kasvas raamatute arv 19 770. Lugejaid oli kokku 1006.[1]
1988. aastast alates tõusis lugejate arv pidevalt, jõudes 1997. aastaks 3281ni.
Raamatukogu fondi suurus oli 1997. aastaks 41 666 teavikut. 1997. aastal oli laenutuste arv juba 124 118.[2]
Aastaid 2000–2005 saab pidada raamatute laenutamise kõrgajaks. Fondi suuruseks oli 48 742 teavikut ja tehti 143 007 laenutust. 2007. aastal oli raamatukogus 3605 lugejat, mis on aegade suurim lugejaskond. 2008. aasta oli murranguline ja lugejate arv vähenes. 2010. aasta seisuga on fondi suurus 52 641 teavikut ja raamatukogul on 3118 lugejat.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Jõgeva Linnaraamatukogu esimene kroonika 1967–1985
- ↑ 2,0 2,1 Jõgeva Linnaraamatukogu teine kroonika 1986–1997
- ↑ Remmelg, Meeri. Jõgeva Linnaraamatukogu luule propageerijana 1992–2010. [Seminaritöö] Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
- ↑ Jõgeva Linnaraamatukogu aastaaruanne 2007
- ↑ 5,0 5,1 "Jõgeva Linnaraamatukogu Kroonika". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2021. Vaadatud 17. aprillil 2022.