Jõgeva Linnaraamatukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Jõgeva Linnaraamatukogu
Raamatukogu sisevaade

Jõgeva Linnaraamatukogu on rahvaraamatukogu Jõgeva linnas. Raamatukogu aadress on Lai 4.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algusaastad 1882–1961[muuda | muuda lähteteksti]

1882. aasta 10. veebruaril ilmus ajalehes Postimehes nr 7 artikkel Jõgeva lähedal Painkülas asuva külaraamatukogu moodustamise kohta. Ajalehe Sakala 1885. aasta numbri andmetel on Painküla külaraamatukogus üle 400 raamatu. Esimese maailmasõja ajal kuulus Jõgeva linna maalrile August Jõgarile kirjutustarvete ja raamatukauplus koos laenuraamatukoguga. Laenuraamatukogu koosnes peamiselt röövliromaanidest. 1908. aastal alustasid Jõgeva Rahvahariduse Seltsi raamatukogu ehitamist Jõune koolmeistrist kultuuritegelane Villem Sikk ning ärimehed Jürmann ja Joost. Jõgeva Rahvahariduse Seltsi raamatukogu sai valmis aastaks 1913 ja selle esmaseks ülesandeks oli rahva üldise haridustaseme tõstmine. Raha raamatute ostmiseks saadi algselt pidude korraldamisest. Hiljem andis Maavalitsus inventari ja raamatute tarbeks väiksemaid summasid. 1924. aasta eelarves eraldati Jõgeva Rahvahariduse Seltsi raamatukogu laiendamiseks 30 000 Eesti marka. 1931 valiti Jõgeva Rahvahariduse Seltsi juhatuse esimeheks vallasekretär Jaan Tamm. Raamatukogu arengule pöörati üha suuremat tähelepanu. Kasvas valla- ja riigipoolne toetus. 1939. anti Jõgeva Linna Raamatukogu üle Jõgeva Linnavalitsusele. Raamatukogu majanduslik seis muutus stabiilseks ja paranes tunduvalt. Alates 1941. aasta suvest tasutati raamatukogu juhatajat täispalga ulatuses.1945. avati raamatukogu aadressil Pargi 7. 1960. aastal kolis Jõgeva Rajooniraamatukogu vastvalminud Jõgeva Kultuurimaja teisele korrusele aadressil Aia 6. 1961 avati osa fondist lugejatele ja hiljem avariiulid kasutuses kogu fondi ulatuses.[1]

Jõgeva Linnaraamatukogu 1996–2007[muuda | muuda lähteteksti]

1996. aasta 15. märtsil avati Jõgeva Linnaraamatukogu oma praegustes ruumides aadressil Lai 4.[2] Aastatel 19962001 tegutses Jõgeva Linnaraamatukogus kirjanduslik omaloomingugrupp. Tegevuse eestvedajaks oli raamatukogu töötaja Jaana Koppel. Taasiseseisvumisaegsel perioodil jätkas raamatukogu luulet edendavate ürituste korraldamist, mida võib pidada raamatukogu eripäraks. 1997. aastast alates viis Jõgeva Linnaraamatukogu läbi omaloomingukonkurssi "Betti Alveri jälgedes". 2006. aastast jätkus omaloomingukonkursi korraldamine koostöös Betti Alveri Muuseumiga. 2005 avati avalik internetipunkt (AIP). Jõgeva Linnaraamatukogu laienes, saades juba olemasoleva hoone teisele korrusele suure lugemissaali. 2007. aastast alates hakati "Ööraamatukogu" raames korraldama kirjanduslik-muusikalist üritust "Öö on öö on öö on võrratu". Raamatukogu propageeris luulet sünteesis laulu, muusika ja kunstiga. Luulekavadega esinesid raamatukogu töötaja Jaana Koppel ja kultuuriseltsi Vanaveski liige Reine Koppel. Ööraamatukogust on nüüdseks saanud iga-aastane traditsioon. Jätkusuutlikud on olnud ka kirjanduslikud üritused "Avatud meeltega" ja "Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes".[3]

2007. aastast läks raamatukogu kaartkataloogilt üle elektroonsele laenutusele raamatukogude info- ja kataloogisüsteemis RIKS.[4]

Raamatukogu ametlikud nimetused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 19131939 Jõgeva Rahvaharidusseltsi Avalik Raamatukogu
  • 19391950 Jõgeva Linna Raamatukogu
  • 19501964 Jõgeva Rajooniraamatukogu
  • 19641974 Jõgeva Linnaraamatukogu
  • 1974 Jõgeva Haruraamatukogu
  • 1. veebruar 19741990 Jõgeva Haruraamatukogu
  • 1. detsember 19902011 Jõgeva Linnaraamatukogu [5]

Raamatukogu juhatajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 19281941 Leini Paju-Nuka
  • 1947. aastal Jürisoo
  • 1948. aastal Erna Tenter
  • 1949. aastal Eero Liblik
  • 1950. aastal Lätte
  • 1951. aastal Lonny Maasalu
  • 1952. aasta lõpp Elo Käär
  • 1954. aastal Milvi Kivastik-Lätsim
  • 19551965 Ulve Poolakene-Räpp
  • 19651986 Jelizaveta Siimer
  • 19862016 Sirje Narits, aastast 2008 direktor [5]
  • 2016– Meeri Remmelg (direktor)

Statistikat läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]

1955. aastal oli raamatukogus 942 lugejat ja 12 338 raamatut. Laenutusi teostati 18 254. Aastatel 19601968 kasvas raamatute arv 19 770. Lugejaid oli kokku 1006.[1] 1988. aastast alates tõusis lugejate arv pidevalt, jõudes 1997. aastaks 3281ni. Raamatukogu fondi suurus oli 1997. aastaks 41 666 teavikut. 1997. aastal oli laenutuste arv juba 124 118.[2] Aastaid 20002005 saab pidada raamatute laenutamise kõrgajaks. Fondi suuruseks oli 48 742 teavikut ja teostati 143 007 laenutust. 2007. aastal oli raamatukogus 3605 lugejat, mis on läbi aegade kõige suurem. 2008 oli murranguline aasta ja lugejate arv langes. 2010. aasta seisuga on fondi suuruseks 52 641 teavikut ja raamatukogul on 3118 lugejat.

Teenused aastal 2011[muuda | muuda lähteteksti]

  • kojulaenutus
  • infoteenindus
  • päringutele vastamine
  • CD-de ja helikassettide kuulamine
  • raamatukogudevaheline laenutus
  • raamatukogu tutvustavad õppekäigud
  • koopiate tegemine, paljundamine
  • skaneerimine ja salvestamine
  • fakside saatmine ja vastuvõtmine
  • ruumide üürimine [5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Jõgeva Linnaraamatukogu esimene kroonika 1967–1985
  2. 2,0 2,1 Jõgeva Linnaraamatukogu teine kroonika 1986–1997
  3. Remmelg, Meeri. Jõgeva Linnaraamatukogu luule propageerijana 1992–2010. [Seminaritöö] Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
  4. Jõgeva Linnaraamatukogu aastaaruanne 2007
  5. 5,0 5,1 5,2 Jõgeva Linnaraamatukogu kroonika. http://jogeva.lib.ee/

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]