Järeltoimetamine
Järeltoimetamine on protsess, mille käigus muudab inimene masintõlgitud teksti, et luua sellest vastuvõetav sihttekst. Järeltoimetamisega tegelev inimene on järeltoimetaja. Järeltoimetamine erineb traditsioonilisest tekstitoimetamisest, millega muudetakse, täiendatakse ja parandatakse inimese loodud teksti. N-ö traditsioonilise toimetaja tööülesanded on keeletoimetamine, sisutoimetamine, tõlketoimetamine ja ka korrigeerimine.[1] Masintõlgitud ja järeltoimetatud teksti võib soovitud kvaliteedi saavutamiseks hiljem täiendavalt muuta või väiksemate vigade kõrvaldamiseks korrigeerida.
Järeltoimetamine hõlmab masintõlgitud teksti parandamist nii, et see vastaks kliendi ja järeltoimetaja vahel kokku lepitud kvaliteeditasemele. Osalise järeltoimetamise (light post-editing) eesmärk on muuta sihttekst inimesele mõistetavaks, täieliku järeltoimetamisega (full post-editing) tehakse tekst ka stiililiselt ja grammatiliselt korda. Tänu masintõlke arengule kasutatakse masintõlke täielikku järeltoimetamist käsitsitõlke asemel järjest rohkem. Suur hulk tõlkeprogramme juba toetab masintõlgitud teksti järeltoimetamise võimalust.
Järeltoimetamine ja masintõlge[muuda | muuda lähteteksti]
Masintõlget hakati eesmärgipäraselt kasutama 1970. aastate lõpus suurtes institutsioonides (nt Euroopa Komisjon ja Pan-Ameerika Terviseorganisatsioon) ning hiljem suurkorporatsioonides (nt Caterpillar ja General Motors). Ka 1980. aastatel avaldatud esimesed järeltoimetamist käsitlevad uurimused on seotud nende asutustega.[2] 1990ndate lõpus, kui suurenes arvutite võimsus ja ühenduskiirus, hakkas ka masintõlge kiiremini arenema. Veebibrauseri kaudu sai masintõlget kasutada suurte otsimootorite tasuta lisana (nt Google Translate, Bing Translator, Yahoo! Babel Fish). Kuna masintõlge ei paku kaugeltki täiuslikku tulemust, hakati järjest enam rääkima järeltoimetamisest. Kuna nõudlus kaupade ja teenuste lokaliseerimise järele kasvab nii kiiresti, et inimtõlkijad ei suuda seda täita isegi mitte tõlkemälude ega muude tõlkeabitehnoloogiate abil, eeldavad valdkonda reguleerivad asutused (nt Translation Automation Users Society – TAUS), et masintõlge ja järeltoimetamine muutuvad järgnevate aastate jooksul järjest olulisemaks.[3]
Osaline ja täielik järeltoimetamine[muuda | muuda lähteteksti]
1980. aastatel tehtud uurimuses eristati kahte järeltoimetamise taset, mis määratleti Euroopa Komisjoni tõlketeenuse kontekstis kui traditsiooniline ja kiire[4] või täielik ja kiire[5]. Tänapäeval kasutatakse peamiselt väljendeid osaline (light post-editing) ja täielik (full post-editing) järeltoimetamine.
Osalise järeltoimetamise korral sekkub järeltoimetaja teksti minimaalselt. Tema eesmärk on anda lõppkasutajale tekstist aimu. Eeldatakse, klient kasutab saadud teksti ainult oma asutuse siseselt; sageli juhtub see siis, kui tõlgitud teksti on vaja kätte saada väga kiiresti või seda kasutatakse väga lühikest aega.
Täieliku järeltoimetamise korral tegeletakse tekstiga põhjalikumalt ning selle eesmärk on saavutada kliendi ja järeltoimetaja vahel kokku lepitud kvaliteet. Eeldatakse, et tulemuseks on mitte ainult mõistetav, vaid stiililiselt asjakohaselt vormistatud tekst, mida saab kasutada nii enda tarbeks kui ka avalikult.
Täieliku järeltoimetamise käigus loodud kõrgeima kvaliteeditasemega tekst eeldatakse olevat inimtõlkest eristamatu. Varasem arvamus, et algusest peale tõlkimine on tõlkijale lihtsam kui masintõlgitud versiooni järeltoimetamine, on koos masintõlke arenguga muutunud. Paljud uurimused väidavad, et masintõlke järeltoimetamine on kiirem ja tõhusam kui n-ö nullist tõlkimine. Teatud keelepaaride ja teatud tekstitüüpide korral ning selliste tõlkemootorite kasutamisel, mis on treenitud kvaliteetsete valdkonnakohaste andmetega, võib järeltoimetamine pakkuda inimtõlkega sarnast kvaliteeti, ent soodsamalt.
Järeltoimetamise tõhusus[muuda | muuda lähteteksti]
Tekst järeltoimetatakse siis, kui masintõlgitud toorteksti kvaliteet pole piisavalt hea ning vaja on inimtõlget. Tõlketööstuses soovitatakse järeltoimetamist kasutada juhul, kui see kiirendab tõlkimist võrreldes käsitsi tõlkimisega vähemalt kaks korda, osalise järeltoimetamise korral isegi neli korda.
Masintõlke tõhusust on siiski raske ennustada. Mitmesugused akadeemilised ja valdkondlikud uurimused on näidanud, et järeltoimetamine on üldiselt kiirem kui nullist tõlkimine olenemata keelepaarist või tõlkijate kogemusest. Siiski pole kindlat seisukohta selles, kui palju aega järeltoimetamine tegelikult kokku hoiab. Valdkondlike uurimuste järgi on ajasääst kuni 40%, ent osa teaduslikke uurimusi väidab, et see on reaalsetes töötingimustes tõenäoliselt pigem 15–20%.[6] Eesti keelesuunal pole selliseid uurimusi varem tehtud.
Järeltoimetaja[muuda | muuda lähteteksti]
Järeltoimetamine on alles suhteliselt noor valdkond.[7] Järeltoimetaja ameti profiili pole põhjalikult uuritud. Osaliselt kattub see ka traditsioonilise toimetamisega. Ühest küljest arvatakse, et järeltoimetaja on tõlkija, kes on huvitatud vajalike oskuste omandamisest, teisalt peetakse heaks järeltoimetajaks kakskeelset inimest, kellel ei pruugi olla tõlkimiskogemust.[8] Eeldatakse, et järeltoimetajal on oskus end tekstist distantseerida, kuna masintõlkega võib (eesti) keelde imbuda lähtekeelepärane lauseehitus ja kirjavahemärgistus, mistõttu mängib suurt rolli masintõlketööriista kasutaja asjatundlikkus ning eesti keele oskus.[9] Samuti pole palju teada selle kohta, kes järeltoimetamist tegelikult teevad – kas professionaalsed tõlkijad, kas nad töötavad ettevõttes põhikohaga või on vabakutselised ning mis tingimustes nad seda tööd teevad. Paljudele kutselistele tõlkijatele on järeltoimetamine vastumeelne. Üks põhjus on see, et järeltoimetajatele makstakse üldiselt madalamate määrade alusel kui tavatõlkijatele. Sellest on kirjutanud rahvusvaheline kutseliste tõlkijate ja tõlkide assotsiatsioon (International Association of Professional Translators and Interpreters – IAPTI).[10]
See, kui suure osa moodustab tõlkevaldkonnas järeltoimetamine, pole päris selge. Hiljutise uurimuse järgi pakub seda 50% tõlketeenuse pakkujatest, kuid neist 85% peab järeltoimetamise osakaaluks tõlkimises 10%.[11]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eriala tutvustus: keeletoimetaja, toimetaja, korrektor Eesti Keeletoimetajate Liit
- ↑ Allen, Jeffrey. "Post-editing", Harold Somers (ed.) (2003). Computers and Translation. A translator's guide. Benjamins: Amsterdam/Philadelphia, lk 312
- ↑ MT Post-editing Guidelines TAUS
- ↑ Loffler-Laurian, Anne marie (1986). Post-édition rapide et post-édition conventionelle: deux modalities d'una activité spécifique¨. Multilingua 5, 81–88.
- ↑ Wagner, Elisabeth. "Rapid post-editing of Systran" Translating and the Computer 5. Proceedings from Aslib conference, 10. ja 11. november 1983
- ↑ Läubli, Samuel, Mark Fishel, Gary Massey, Maureen Ehrensberger-Dow, and Martin Volk (2013): Assessing post-editing efficiency in a realistic translation environment, Proceedings of the 2nd Workshop on Post-editing Technology and Practice (WPTP), lk 83–91
- ↑ Post-editing in Practice TAUS
- ↑ Hutchins, John (1995). Reflections on the History and present state of machine translation. www.mt-archive.info/MTS-1995-Hutchins.pdf
- ↑ Miks masin tõlkija? Poiss ei tea grammatika Sirp, 05.06.2014
- ↑ "Post-editing: a niche for translators. What a glorious truth!". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. veebruar 2017. Vaadatud 29. novembril 2016.
- ↑ Postediting in Practice. TAUS-i raport. Märts 2010, lk 13. https://web.archive.org/web/20220122173021/https://www.taus.net/file-downloads/download?path=Reports%2FMember+Reports%2Fpostediting-in-practice-a-taus-report-march-2010.pdf