Järelduse jaatamine
Järelduse jaatamine on lauseloogikas formaalne arutlusviga, mida on võimalik teha teatud tingimusi hõlmavate eelduste üle arutledes. Viga tehakse siis, kui väidetakse, et kuna konsekvent on tõene, peab olema antetsedent samuti tõene.[1] Viga esineb hüpoteetilise süllogismi vormis:
- Kui P, siis Q.
- Q.
- Seega P.
Seda võib esitada ka nii:
- (P puhul Q)
- (seega Q puhul P)
Näiteks võib olla tõsi, et katkise lambi puhul muutub tuba pimedaks. Siiski pole tõsi, et pime tuba tähendab, et toas oleks katkine lamp. Toas ei pruugigi ühtegi lampi või muud valgusallikat olla. Lamp võib olla ka välja lülitatud. Teisisõnu võib konsekvendil (pime tuba) olla mitu muud antetsedenti (lampi pole, lamp on välja lülitatud), ning see võib tõene olla ka siis, kui etteantud antetsedent tõene ei ole.[2]
Taolised arutlusvead on igapäevases mõtlemises ja suhtluses sagedased ning need võivad tuleneda muuhulgas suhtlemishäiretest, loogikast valesti arusaamisest ja suutmatusest arvesse võtta muid põhjuseid.[3]
Järelduse jaatamist kutsutakse ka piisavuse ja tarvilikkuse segaminiajamiseks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Vaus, Sander (2021). Cohnitz, Daniel; Volberg, Mats (toim-d). Kutse filosoofiasse (PDF). Tartu Ülikooli filosoofia osakond. Lk 58. ISBN 978-9985-4-1256-5.
- ↑ Rosen, Kenneth H. (2019). Discrete Mathematics and its Applications: Kenneth H. Rosen. McGraw-Hill. ISBN 978-1260091991.
- ↑ Lay, Steven (2014). Introduction to Analysis with Proof, 5th edition. Pearson. ISBN 978-0321747471.