Jäik tähistaja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Jäik tähistaja (inglise keeles rigid designator) on modaalses loogikas selline tähistaja, mis osutab samale asjale kõigis võimalikes maailmades või kõigis võimalikes maailmades, kus see asi eksisteerib, ega tähista midagi mujal, st nendes võimalikes maailmades, kus seda asja pole.[1][2] Tähistaja on kõigutamatult jäik, kui see osutab sama asja igas võimalikus maailmas, perioodis, olenemata, kas see asi selles maailmas eksisteerib või mitte. Jäigad tähistajad vastanduvad mittejäikadele või lõtvadele tähistajatele, mis võivad tähistada erinevaid asju erinevates võimalikes maailmates.[2]

Termini tõi kasutusele USA filosoof Saul Kripke rõhutamaks tõsiasja, et kui me määratleme singulaartermini abil mingi võimaliku olukorra, siis me eeldame, et sel singulaarterminil oleks kujutletud või võimalikus olukorras sama osutus, mis tegelikus maailmas.

Määravate kirjelduste puhul ei ole see tingimata nii. Lauses "Kui Hume oleks olnud inglane, siis linn, kus ta suri, ei oleks olnud Edinburgh" osutavad nii "Hume" kui "Edinburgh" sellele, millele nad alati osutavad: filosoof Hume'ile ning Edinburgh'i linnale. Ent me ei saa eeldada, et fraas "linn, kus ta suri" osutab linnale, kus ta tegelikult suri, nimelt Edinburgh'ile. See lause ei taha öelda, et kui Hume oleks olnud inglane, siis Edinburgh ei oleks olnud Edinburgh.

Kripke esitas selle mõjuka idee kriitikana teooria aadressil, nagu oleksid nimed tegelikult määravad kirjeldused. Asi läheb keeruliseks nende juhtumite käsitlemisel, kus me soovime hinnata lause kehtivust maailmas, kus osutatut ei oleks eksisteerinud, nt: "Kui Hume'i ema oleks surnud noorelt, siis ei oleks Hume'i olemas olnud." Siin ei saa me eeldada, et terminil on ka kujutletud võimalikus olukorras sama osutus, mis tavaliselt, sest selles olukorras ei leiduks Hume'i, kellele saaksime osutada, ehkki intuitiivselt tundub, et me siiski räägime Hume'ist.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Simon Blackburn ((1994 / eesti keeles 2002)). Oxfordi filosoofialeksikon / The Oxford dictionary of philosophy. Oxford. Lk 198. 
  2. 2,0 2,1 (2008). Oxford Dictionary of Philosophy, Revised Second Edition. Oxford. Lk 318.