Ivo Fridolin

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ivo Fridolin (sündinud 21. juulil 1971) on Eesti biomeditsiinitehnika insener[1] ja Tallinna Tehnikaülikooli professor.[2]

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ivo Fridolin lõpetas 1990. aastal Tallinna Polütehnikumi raadioside ja -levi eriala cum laude ja 1995. aastal Tallinna Tehnikaülikooli telekommunikatsiooni inseneriõppe diplomeeritud insenerina (cum laude). 2003. aastal kaitses ta Linköpingi Ülikoolis, Rootsi Kuningriigis doktorikraadi.

Aastast 2003 töötab ta Tallinna Tehnikaülikoolis, aastast 2005 on ta professor (aastail 2005–2016 meditsiinifüüsika õppetooli juhataja ja professor ning biomeditsiinitehnika instituudi direktor). Aastast 2017 on ta Infotehnoloogia teaduskonna Tervisetehnoloogiate instituudi professor, aastast 2019 uurimisrühma Sensortehnoloogiad meditsiinis juht. Aastast 2021 on Ivo Fridolin Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskonna Tervisetehnoloogiate instituudi Biomeditsiinitehnika keskuse juhataja.

Ivo Fridolin on Tallinna Tehnikaülikooli, Tervisetehnoloogiate instituudi nõukogu liige, IT-teaduskonna professorite atesteerimiskomisjoni liige, Tallinna Tehnikaülikooli Senati teaduskomisjoni liige ja Eesti Infotehnoloogia Tippkeskuse koordinaator.[1]

Ta on ka Optofluid Technologies OÜ juhatuse liige ja tehnoloogia peadirektor (CTO).[3]

Teadustöö ja looming[muuda | muuda lähteteksti]

Ivo Fridolini peamised uurimisvaldkonnad on meditsiinitehnika ja signaalitöötlus, sh biooptilised ja bioelektrilised signaalid, optiline tehnika dialüüsi kvaliteedi jälgimiseks.[1]

Fridolin on Rahvusvahelise Meditsiinifüüsika Ühingu, Euroopa Meditsiinifüüsika Ühingu, Rahvusvahelise Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu liige ning Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu asutajaliige; samuti IEEE Engineering in Medicine and Biology Society, Eesti Inseneride Liidu (EIL), Rahvusvahelise Nefroloogia Seltsi (ISN), Euroopa Nefroloogia, Dialüüsi, Transplantatsiooni Assotsiatsiooni (EDTA/ERA) liige. Ta on Flandria Teadusfondi välishindaja, Euroopa Liidu Teaduse ja Innovatsiooni Raamprogrammi Horizon 2020 ekspert ning Euroopa Kunstorganite Ühingu Euroopa Ureemiliste Toksiinide Töögrupi (EUTox WG) toetajaorganisatsiooni ERA-EDTA liige. [1]

Ta on avaldanud üle 100 teadusartikli[4] ning on 12 patentse leiutise autor või kaasautor[5].

Fridolin on kirjutanud monograafia "Photon propagation in tissue and in biological fluids applied for vascular imaging and haemodialysis monitoring."[6] ja koos Fredrik Uhliniga peatüki raamatus “Optical Monitoring of Dialysis Dose”[7].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Ivo Fridolin on abielus Herdis Fridoliniga, neil on pojad Mihkel ja Kaarel.[8]

Teaduspreemiad ja muu tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2010, Ivo Fridolin, Jana Jerotskaja, Kai Lauri, Fredrik Uhlin and Merike Luman, Parima postri auhind konverentsil "The 10th Baltic Nephrology conference", Jurmala, Latvia, 2010
  • 2016, Ivo Fridolin, I koht TTÜ rakenduslike teadustööde konkursil, 2016. a. parima rakendusuuringu läbi viinud meeskond (projekti juht)
  • 2017, Ivo Fridolin (teadustöö juht), Tallinna Ettevõtlusauhinnad 2017 võitja kategoorias „Rakenduslik teadustöö 2017“ (koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga). Projekt „Aktiivsusmonitorid kiirendussensorite tootjale Bosch Sensortec energiasäästlikemaks ja täpsemaks muutmisel“. Meeskond: A. Allik, K. Erlenheim, G. Jervan, D. Karai, S. Mägi, M. Leier, M. Gorev, Tahir Nish, K. Pilt
  • 2018, Ivo Fridolin (teadustöö juht), Tallinna Ettevõtlusauhinnad 2018 võitja kategoorias „Rakenduslik teadustöö 2018“ (koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga). Projekt “Tark töörõivas Ragnarok Workwear 2.0”. Tallinna Tehnikaülikooli meeskond: A. Allik, I. Guitor, G. Jervan, D. Karai, R. O. Komu, M. Leier, E. Liiv, K. Pilt, V. Roosaar, J. Soom
  • 2018, Ivo Fridolin, I koht TTÜ rakenduslike teadustööde konkursil, 2017. a. parima rakendusuuringu läbi viinud meeskond (projekti juht), projektiga
  • 2019, Kalle Sigrid, Tanner Risto, Luman Merike, Fridolin Ivo. Free Pentosidine Assessment Based on Fluorescence Measurements in Spent Dialysate. Blood Purification, September 25, 2018, 9 pp. Parim teadusartikkel 2018 Loodus-, täppis- ja terviseteadused valdkonnas, IT-teaduskond, Tallinna Tehnikaülikool
  • 2020,  I. Fridolin, Haridus- ja teadusministeeriumi tänukiri, Joosep Paatsi magistritöö juhendamise eest, Üliõpilaste teadustööde 2020. aasta riiklikul konkursil 1. preemia arsti- ja terviseteaduste valdkonnas magistriõppe üliõpilaste astmes magistritöö „Trüptofaani ja trüptofaani metaboliitide tasemed ja eemaldamine kroonilise neerupuudulikkusega patsientidel hemodialüüsravi käigus” (Tallinna Tehnikaülikool), juh Jürgen Arund, Ivo Fridolin
  • 2020, Ardo Allik (juh I. Fridolin, G. Jervan, K. Pilt), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu Ustus Aguri nimeline stipendium
  • 2021, Ivo Fridolin, IT-teaduskonna parim õppejõud 2020, Tallinna Tehnikaülikool
  • 2021, Paats, J., A. Adoberg, J. Arund, A. Dhondt, A. Fernström, I. Fridolin, G. Glorieux, L. Leis, M. Luman, E. Gonzalez-Parra, V. M. Perez-Gomez, K. Pilt, D. Sanchez-Ospina, M. Segelmark, F. Uhlin and A. Arduan Ortiz (2020)Serum Levels and Removal by Haemodialysis and Haemodiafiltration of Tryptophan-Derived Uremic Toxins in ESKD Patients. International Journal of Molecular Sciences 21(4): 1522; Parim teadusartikkel 2020 Loodus-, täppis- ja terviseteadused valdkonnas, IT-teaduskond, Tallinna Tehnikaülikool
  • 2021, Ivo Fridolin, Tallinna Tehnikaülikooli parim õppejõud 2020

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Ivo Fridolin". Eesti Teadusinfosüsteem.
  2. "Meditsiinifüüsika professor selgitab, miks on intensiivravi kohti raske juurde tekitada". ERR Novaator. 27.03.2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 16.07.2021. Vaadatud 16.07.2021.
  3. "Optofluid Technologies kodulehekülg".
  4. "Ivo Fridolin". Google Scholar.
  5. "Patents by Inventor Ivo Fridolin". Justia.
  6. Fridolin, Ivo (2009). Photon propagation in tissue and in biological fluids applied for vascular imaging and haemodialysis monitoring. VDM Publishing House Inc. ISBN 978-3-639-19013-7.
  7. Azar, Ahmad Taher (Ed.) (2012). Modeling and Control of Dialysis Systems. Volume 2: Biofeedback Systems and Soft Computing Techniques of Dialysis. Springer. Lk 867–928. ISBN 978-3-642-27558-6.
  8. Signe Jantson, Milvi Vahtra, Imbi Kaasik (2008). Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus. Lk 61. ISBN 9789985598351.