Ivianiec

Ivianiec
valgevene	Івянец * / Ivianiec *transkriptsioon: Ivjanets
vene	Ивенец (Ivenets)
	Ivianieci vapp
Pindala	5,7 km²
Elanikke	4320 (2009)
Koordinaadid	53° 53′ N, 26° 44′ E

Ivianiec (valgevene-eesti transkriptsioonis Ivjanets, poola keeles Iwieniec, leedu keeles Ivenčius) on alev Valgevenes Minski oblasti Vałožyni rajoonis, Ivianieci külanõukogu halduskeskus.

Ivianiecis töötavad keskkool ja muusikakool, kultuurimaja, kino ja kaks raamatukogu. Alevis on toiduainetetööstus. Ivianiec on traditsiooniline käsitöökeskus, kus valmistatud keraamikat, kudumeid ja puitesemeid müüakse nii Vilniuses kui ka Minskis.

Ivianiecis asub traditsioonilise kultuuri muuseum, osa sellest on koduloomuuseum. Teised vaatamisväärsused on XIX sajandil ehitatud mõisakompleks, sünagoog aastast 1912 ja katoliku kirikud (vanem aastaist 1741–1749, uuem aastaist 1905–1907).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ivianieci mainitakse esimest korda XIV sajandi teisel poolel kui Leedu suurvürsti Vytautase valdust. Aastal 1522 sai asulast alev, mis kuulus Sołłohubidele. XVI sajandi keskel sai alevist protestantliku liikumise kohalik keskus. Aastal 1606 ehitati sinna esimene puidust katoliku kirik.

Uputuse ajal põletasid Moskva väeüksused suure osa alevist maha. XVIII sajandi algul sai alevist samanimelise krahvkonna keskus. Aastal 1702 ehitas Teodor Antoni Wańkowicz alevisse kiriku ja rajas kloostri. Aastal 1745 ehitati vana puidust kiriku asemele uus kivist kirik.

Poola jagamise järel hakkas Ivianiec aastal 1793 kuuluma Venemaa Keisririigi koosseisu. Vene võimud muutsid seni vabad alevielanikud pärisorjadeks, vabaduse said nad alles aastal 1860. Aastal 1810 läks alev Plewakode suguvõsa valdusse. Aastal 1880 oli alevis 17 käsitöökoda, kord nädalas oli seal turupäev ja kaks korda aastas toimusid laadad.

1919–1939 kuulus Ivianiec Poolale. Aastal 1934 alustati alevi elektrifitseerimist, selleks rajati endise Sołłohubide mõisa asemele jõele elektrijaam. Elektrit hakkas kasutama ka kohalik saekaater. Aastaks 1938 oli alevisse rajatud kino, kasarmute juures asus ka sõjaväele kuuluv lennuväli. 1939–1991 kuulus alev Nőukogude Liidu koosseisu.