Johann von Michelsohnen

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ivan Michelson)
Johann von Michelsohnen

Johann von Michelsohnen (ka Johann (Ivan) Michelson; Michelson = Mihkli poeg[1]; vene Иван Иванович Михельсон; 1735 / 3. mai 174017. august 1807 Bukarest[2]) oli baltisaksa või eesti juurtega Venemaa sõjaväelane.

Michelsohnen alustas sõjaväeteenistust reasõdurina Izmailovo ihukaardiväepolgus, 1755. aastal ülendati ta ohvitseriks. Osales Seitsmeaastases sõjas, sai haavata Zorndorfi lahingus (tänapäeva Sarbinowo Poolas) ja Kuppersdorfi lahingus.

Pärast tervenemist osales uuesti sõjategevuses, juba Vene-Türgi sõjas Nikolai Rumjantsevi juhtimisel 2. järgu majori auastmes Larga lahingus ja Kaguli lahingus, üles näidatud vapruse eest ülendati 1770. aastal 1. järgu majoriks.

Aastatel 1771–1772 osales ta Poolas sõjategevuses keisrinna Katariina II ja kuningas Stanisław II vastaste ja Poola iseseisvusele püüdlevate konföderaalide vastu. 1772 ülendati ta alampolkovnikuks ja viidi teenistuse jätkamiseks üle Peterburi karabinijeeripolku.

Ta oli polkovnikuna aastatel 17731775 üks Jemeljan Pugatšovi mässu mahasurujatest, ta oli ka Püha Andrease ordeni kavaler (1806).[3] Keisrinna kinkis talle mässu mahasurumisel ülesnäidatu eest mõisa Ivanovos Neveli maakonnas Vitebski kubermangus.

1774 sai ta Poola kuningas Stanisław August Poniatowskilt aadlitiitli ning ta immatrikuleeriti 18. veebruaril 1783 Eestimaa (nr 245), Liivimaa (nr 215) ja Kuramaa (nr 213) rüütelkonda.[4][5]

1787. aastast osales ta Vene-Türgi sõjas ja järgmisel aastal alanud Vene-Rootsi sõjas. 1789 juunis juhtis ta Venemaa sõjaväge Soomes Mikkelis toimunud Porrassalmi lahingus. Ta sai 1797. aastal ratsaväekindraliks.

1803 määrati ta Valgevene kindralkuberneriks ja oli seejärel 1806. aastal alanud neljanda koalitsiooni sõda ja Vene-Türgi sõja alguses Venemaa väejuht Valahhias ja Moldovas. Ta sai (1806). aastal Püha Andrease ordeni kavaleriks.

Pärast Tilsiti rahu sõlmimist juulis 1807, millega Venemaa oli kohustatud viima oma väed Valahhiast ja Moldovast välja, suri kindral Michelson 9. augustil Bukarestis. Ta maeti oma perekonnakalmistule Ivanovo mõisas (tänapäeval Pihkva oblastis; haud hävitati millalgi Oktoobripöörde järel).

Lisaks Ivanovo mõisale kuulusid talle Liivimaa kubermangu Rõuge kihelkonnas aastatel 17721795 Saaluse (Salishof) ja kuni 1792 Leevi (Löwenküll) mõis.[6][7]

Tegelaskujuna[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjanik Jaan Kross on kirjutanud novelli "Michelsoni immatrikuleerimine", mis esitrükis ilmus 1971 sarjas "Loomingu Raamatukogu". [8] Novelli peategelane, esimene eestlasest kindral Johann Michelson, võtab rüütelkonda immatrikuleerimise tseremooniale kaasa oma talupoegadest vanemad, aadlike šokeerimise või enda eneseuhkuse taastamise eesmärgil.

Samanimelises, 23. novembrist 1983 kuni 1984 17 korda etendunud, Raivo Trassi teksti- ja lavaseades mängitud Rakvere Teatri lavastuses esines nimiosas näitleja Feliks Kark.[9][10]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Johann von Michelsohnen oli kaks korda abielus.[11] Esimene abikaasa, vabapreili Margarethe Elisabeth Wilhelmine Igelström (sünd.1745) oli Liivimaa maamarssali, Kärevere ja Laeva mõisaomaniku Gustav Heinrich Igelströmi (1695–1771) ja Ledurga-Turaida kihelkonna Lode (ka Laiciema; saksa Lohdenhof või Layzeem) mõisast pärit Elisabeth von Albedylli tütar, ning sõjaväelase krahv Otto Heinrich Igelströmi (1737–1823) õde. [12] Nende tütar suri lapseeas.

Pärast lahutust abiellus Wilhelmine major Jassinskiga. Johanni teiseks abikaasaks sai 8. jaanuaril 1781 Charlotte Helene von Rehbinder (1764–1835, 1804 sai Püha Katariina ordeni väikese risti), Kavastu mõisaaomaniku, kindralleitnandi ja Nižni Novgorodi kindralkuberneri Reinhold Johann von Rehbinderi ja Taagepera mõisast pärit Wilhelmine Helene von Stackelbergi tütar. Teadaolevalt sündis neil neli last: poeg Georg (1791–1817) ning tütred Katharina, Helena ja Elisabeth.[13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jacques Peuchet: "Campagne des armées françaises en Prusse, en Saxe et en Pologne, sous le commandement de S. M. l'Empereur et Roi, en 1806-1807.", lk.233 (Samuel Mackay: inglise keelne tõlge "Campaigns of the armies of France, in Prussia, Saxony, and Poland, under the command of his Majesty the Emperor and King, in MDCCCVI and VII", Volume 3-4, Boston: 1808, lk.73)
  2. Alo Särg (2018). Baltisaksa aadel Eesti- ja Liivimaal. Argo. Lk 166.
  3. Erik-Amburger-Datenbank: Johann von Michelsohnen[alaline kõdulink]
  4. Aadlivapid Ajalooarhiivis: Johann von Michelsohnen
  5. Carl Arvid von Klingspor: Baltisches Wappenbuch. Wappen sämmtlicher, den Ritterschaften von Livland, Estland, Kurland und Oesel zugehöriger Adelsgeschlechter. Stockholm 1882, vapp info
  6. Heinrich von Hagemeister: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 2, 1836, lk.60
  7. Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District. Dorpat: C. Mattiesen, 1877, lk. 268 ja 270
  8. Jaan Kross: "Michelsoni immatrikuleerimine; Tosin üksikkõnet trummi, väntoreli ja torupilliga tumma flöödi saatel." Tallinn: Perioodika, 1971 E-Kataloog ESTER
  9. ""Michelsoni immatrikuleerimine" - Raivo Trassi lavaseade Jaan Krossi samanimelise teose ainetel 2 osas". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. veebruar 2015. Vaadatud 14. augustil 2009.
  10. Piret Kruuspere: Jaan Kross Eesti laudilmal ehk "Pöördtoolitunnist" "Vend Enriconi", Teater, Mai 2000
  11. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,3: Estland, Band: 3, Görlitz, 1930, lk.294
  12. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,1: Estland, Görlitz, 1930, lk.70
  13. Anu Raudsepp: Michelsohnen, Johann (eestigiid.ee)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev
Aleksandr Rimski-Korsakov
Valgevene kindralkuberner
18031805
Järgnev
Vakantne kuni 1811
Alexander Friedrich Karl von Württemberg