Ivan Gorshkov
| Ivan Gorshkov | |
|---|---|
| V Riigikogu liige | |
|
Ametiaeg 15. juuni 1932 – 31. detsember 1937 | |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Иван Михайлович Горшков |
| Sünniaeg |
7. mai 1889 Tallinn, Eestimaa kubermang, Venemaa keisririik |
| Surmaaeg |
29. jaanuar 1943 (53-aastaselt) Gorki oblast, Vene NFSV, Nõukogude Liit |
| Rahvus | venelane |
| Erakond | Vene Rahvuslik Liit Eestis |
| Vanemad | Mihhail Gorshkov |
| Alma mater | Peterburi ülikool |
| Elukutse | advokaat, poliitik |
| Tegevusala | poliitika |
Ivan Gorshkov (ka Gorškov, Gorschkov, pereregistris Joann Gorškov; 7. mai 1889 Tallinn – 29. jaanuar 1943 Gorki oblast) oli Eesti venelasi esindav Eesti poliitik.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Gorshkov lõpetas 1907. aastal Tallinnas Aleksandri gümnaasiumi[2] ja õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. Lõpetanud ülikooli 1. järgu diplomiga, sai temast Peterburi kohtukoja vandeadvokaatide assistent.[3] 1912. aastast oli Gorshkov kirjandusringi juhatuse liige ja mitu korda selle esimees.[4]
Eestisse naasnult asus ta tööle Tallinnas Jaan Poska juures advokaadi abina.[3] 1917. aastal oli Gorshkov Vabariikliku Liidu asutaja ja esimees. Liidu ülesanne oli veebruarirevolutsiooni käigus saadud vabaduste säilitamine. Ta korraldas ka Rahvalik-Sotsialistliku Tööpartei Eesti haru loomist Tallinnas ning erakond esitas Gorshkovi Tallinna linnavolikogu kandidaadiks. 1917. aasta suvel võttis ta osa rahvaülikooli organiseerimisest Tallinnas, pidades selles loenguid mitmel alal.[4]
Vabadussõja ajal oli ta Loodearmees. Ta oli seotud venekeelsete ajalehtedega, olles Revelskoje Slovo toimetuses ja (1919. aastal) Novaja Rossija kaastoimetaja, kus ta avaldas peamiselt Eesti vene rahvusvähemuse huvisid puudutavaid artikleid.[5] Ta oli ka 1919. aastal loodud Vene Praktilise Rahvapartei liige, kuid erakonna tegevus lõppes peagi vene asutuste toetuse puudumise tõttu.[6] 1920. aastast sai Gorshkov Eestis vandeadvokaadiks ja töötas edaspidi Tallinnas kohtuasutustes iseseisvalt vandekohtunikuna.[3][4]
Ta osales vene vähemusrahvuse rahvuskultuuriliste eesmärkide arendamist taotleva Vene Rahvusliku Liidu asutamisel 23. augustil 1920 ja oli välja toodud ühe liidu asutajana. Gorshkov sai liidu esimeseks esimeheks.[6] 1923. aastal kohalike omavalitsuste valimiste järel sai ta ühendatud vene rühma kandidaadina valitud Tallinna linnavolikogu liikmeks.[3][7]
Gorshkov kandideeris nii Eesti Asutavasse Kokku kui ka Riigikokku, kuid ei osutunud 1932. aasta valimisteni valituks.[4] 1932. aastal kandideerisid vene kogukonna esindajad Riigikokku ühendatud nimekirjadega ja V Riigikokku osutus valituks ka Gorshkov.[6] Ta sai vene vähemusrahvuse fraktsiooni juhiks, kuid kasutas Riigikogus ainult eesti keelt.[8] Pärast Pätsi riigipööret avaldas 1934. aasta sügisel Gorshkov fraktsiooni nimel riigivanem Konstantin Pätsi režiimile toetust.[9]
Ta kandideeris 29. valimisringkonnas (Senno ja Irboska vald) Rahvuskokku, kuid kaotas Vladimir Roslavlevile.[10] 1938. aastal kandideeris Gorshkov I Riigivolikogu valimistel samuti 29. valimisringkonnas Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde kandidaadina,[3] kuid kaotas taas Roslavlevile ja ei osutunud valinuks.[11]
16. detsembril 1940 arreteerisid Nõukogude võimuesindajad Tallinnas Gorshkovi. Ta saadeti tribunali alla, mis mõistis ta 7. märtsil 1942 süüdi.[12] Gorshkov suri 1943. aasta alguses Gorki oblastis.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 Allandi, Marge. "1932". Meie parlament ja aeg: Fakte, sündmusi, dokumente, inimesi. Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu. Vaadatud 18. novembril 2025.
- ↑ "Tageschronik". Revalsche Zeitung. 5. juuni 1907. Lk 3.
- 1 2 3 4 5 "Walga, Wõru- ja Petserimaa rahwarinde kandidaadid Riigiwolikogusse". Postimees. Nr 46. 16. veebruar 1938. Lk 6.
- 1 2 3 4 "И. М. Горшковъ". Poslednija Izvestija. 29. juuni 1922. Lk 3.
- ↑ "Историк С.В. Волков. База данных «Участники Белого движения в России» на январь 2025. Буква Г." (PDF). Сайт историка Сергея Владимировича Волкова. Lk 419.
- 1 2 3 Rajasalu, Inda (1995). "Vene kogukond Eesti Vabariigis (1918 -1940)". KLEIO. AJALOO AJAKIRI. 2 (12): 20-26.
- ↑ Reinhold, J., toim (11. aprill 1924). "Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri". Riigi Teataja. Nr. 50.
- ↑ Raag, Raimo (jaanuar 2023). "KOLM KOHALIKKU KEELT EESTI PARLAMENDIS". Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat. 16: 19-27.
- ↑ Valge, Jaak (5. september 2008). "Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret". Eesti Ekspress.
- ↑ "Petserimaalt waliti 2 eestlast ja 2 wenelast". Järva Teataja. 16. detsember 1938. Lk 5.
- ↑ "Riigivolikogu valitud". Päewaleht. 26. veebruar 1938. Lk 5.
- ↑ Õispuu, Leo (1996). POLITICAL ARRESTS IN ESTONIA 1940–1988 (PDF). Kd 1. Tallinn. Lk 63. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. märts 2022. Vaadatud 18. novembril 2025.