Mine sisu juurde

Ivan Gorshkov

Allikas: Vikipeedia
Ivan Gorshkov
V Riigikogu liige
Ametiaeg
15. juuni 1932 – 31. detsember 1937
Isikuandmed
Sünninimi Иван Михайлович Горшков
Sünniaeg 7. mai 1889
Tallinn, Eestimaa kubermang, Venemaa keisririik
Surmaaeg 29. jaanuar 1943 (53-aastaselt)
Gorki oblast, Vene NFSV, Nõukogude Liit
Rahvus venelane
Erakond Vene Rahvuslik Liit Eestis
Vanemad Mihhail Gorshkov
Alma mater Peterburi ülikool
Elukutse advokaat, poliitik
Tegevusala poliitika

Ivan Gorshkov (ka Gorškov, Gorschkov, pereregistris Joann Gorškov; 7. mai 1889 Tallinn29. jaanuar 1943 Gorki oblast) oli Eesti venelasi esindav Eesti poliitik.[1]

Gorshkov lõpetas 1907. aastal Tallinnas Aleksandri gümnaasiumi[2] ja õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. Lõpetanud ülikooli 1. järgu diplomiga, sai temast Peterburi kohtukoja vandeadvokaatide assistent.[3] 1912. aastast oli Gorshkov kirjandusringi juhatuse liige ja mitu korda selle esimees.[4]

Eestisse naasnult asus ta tööle Tallinnas Jaan Poska juures advokaadi abina.[3] 1917. aastal oli Gorshkov Vabariikliku Liidu asutaja ja esimees. Liidu ülesanne oli veebruarirevolutsiooni käigus saadud vabaduste säilitamine. Ta korraldas ka Rahvalik-Sotsialistliku Tööpartei Eesti haru loomist Tallinnas ning erakond esitas Gorshkovi Tallinna linnavolikogu kandidaadiks. 1917. aasta suvel võttis ta osa rahvaülikooli organiseerimisest Tallinnas, pidades selles loenguid mitmel alal.[4]

Vabadussõja ajal oli ta Loodearmees. Ta oli seotud venekeelsete ajalehtedega, olles Revelskoje Slovo toimetuses ja (1919. aastal) Novaja Rossija kaastoimetaja, kus ta avaldas peamiselt Eesti vene rahvusvähemuse huvisid puudutavaid artikleid.[5] Ta oli ka 1919. aastal loodud Vene Praktilise Rahvapartei liige, kuid erakonna tegevus lõppes peagi vene asutuste toetuse puudumise tõttu.[6] 1920. aastast sai Gorshkov Eestis vandeadvokaadiks ja töötas edaspidi Tallinnas kohtuasutustes iseseisvalt vandekohtunikuna.[3][4]

Ta osales vene vähemusrahvuse rahvuskultuuriliste eesmärkide arendamist taotleva Vene Rahvusliku Liidu asutamisel 23. augustil 1920 ja oli välja toodud ühe liidu asutajana. Gorshkov sai liidu esimeseks esimeheks.[6] 1923. aastal kohalike omavalitsuste valimiste järel sai ta ühendatud vene rühma kandidaadina valitud Tallinna linnavolikogu liikmeks.[3][7]

Gorshkov kandideeris nii Eesti Asutavasse Kokku kui ka Riigikokku, kuid ei osutunud 1932. aasta valimisteni valituks.[4] 1932. aastal kandideerisid vene kogukonna esindajad Riigikokku ühendatud nimekirjadega ja V Riigikokku osutus valituks ka Gorshkov.[6] Ta sai vene vähemusrahvuse fraktsiooni juhiks, kuid kasutas Riigikogus ainult eesti keelt.[8] Pärast Pätsi riigipööret avaldas 1934. aasta sügisel Gorshkov fraktsiooni nimel riigivanem Konstantin Pätsi režiimile toetust.[9]

Ta kandideeris 29. valimisringkonnas (Senno ja Irboska vald) Rahvuskokku, kuid kaotas Vladimir Roslavlevile.[10] 1938. aastal kandideeris Gorshkov I Riigivolikogu valimistel samuti 29. valimisringkonnas Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde kandidaadina,[3] kuid kaotas taas Roslavlevile ja ei osutunud valinuks.[11]

16. detsembril 1940 arreteerisid Nõukogude võimuesindajad Tallinnas Gorshkovi. Ta saadeti tribunali alla, mis mõistis ta 7. märtsil 1942 süüdi.[12] Gorshkov suri 1943. aasta alguses Gorki oblastis.[1]

  1. 1 2 Allandi, Marge. "1932". Meie parlament ja aeg: Fakte, sündmusi, dokumente, inimesi. Eesti Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu. Vaadatud 18. novembril 2025.
  2. "Tageschronik". Revalsche Zeitung. 5. juuni 1907. Lk 3.
  3. 1 2 3 4 5 "Walga, Wõru- ja Petserimaa rahwarinde kandidaadid Riigiwolikogusse". Postimees. Nr 46. 16. veebruar 1938. Lk 6.
  4. 1 2 3 4 "И. М. Горшковъ". Poslednija Izvestija. 29. juuni 1922. Lk 3.
  5. "Историк С.В. Волков. База данных «Участники Белого движения в России» на январь 2025. Буква Г." (PDF). Сайт историка Сергея Владимировича Волкова. Lk 419.
  6. 1 2 3 Rajasalu, Inda (1995). "Vene kogukond Eesti Vabariigis (1918 -1940)". KLEIO. AJALOO AJAKIRI. 2 (12): 20-26.
  7. Reinhold, J., toim (11. aprill 1924). "Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri". Riigi Teataja. Nr. 50.
  8. Raag, Raimo (jaanuar 2023). "KOLM KOHALIKKU KEELT EESTI PARLAMENDIS". Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat. 16: 19-27.
  9. Valge, Jaak (5. september 2008). "Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret". Eesti Ekspress.
  10. "Petserimaalt waliti 2 eestlast ja 2 wenelast". Järva Teataja. 16. detsember 1938. Lk 5.
  11. "Riigivolikogu valitud". Päewaleht. 26. veebruar 1938. Lk 5.
  12. Õispuu, Leo (1996). POLITICAL ARRESTS IN ESTONIA 1940–1988 (PDF). Kd 1. Tallinn. Lk 63. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 1. märts 2022. Vaadatud 18. novembril 2025.