Itaalia ajalooliste riikide loend

Itaalia, pärast Lääne-Rooma riigi lõppu aastal 476 ja selle järgnenud barbarite sissetunge kuni Itaalia ühinemiseni aastal 1860, oli kogum linnriike ja teisi väikseid sõltumatuid üksusi. Järgnev on loend Itaalia riikidest selle aja jooksul.

Loend pole täielik; aita seda täiendada.

Riigid varakeskajal

Lääne-Rooma keisririik
Idagootide kuningriik
Langobardide kuningriik
Ravenna eksarhaat (Bütsantsi võimu all)
Karthago eksarhaat (Bütsantsi võimu all)
Sitsiilia teema (Bütsantsi võimu all)
Benevento hertsogkond
Kirikuriik
Itaalia kuningriik (Karolingide impeeriumi võimu all)
Itaalia katepanikion (Bütsantsi võimu all)

Riigid kõrgkeskajal

Riigid Saksa-Rooma riigis

Itaalia kuningriik (ka Lombardia kuningriik)
Toscana mark
Verona mark
Treviso mark
Ivrea mark
Torino mark
Montferrat' mark
Genova mark
Aquileia patriarhaat (sealhulgas Friuli mark ja Istria mark)
Spoleto hertsogkond
Brixeni piiskopkond
Trento piiskopkond
Savoia krahvkond
Görzi krahvkond
Saluzzo markkrahvkond
Ceva markkrahvkond
Incisa markkrahvkond
Finale markkrahvkond

Riigid Lõuna-Itaalias

Itaalia katepanikion ( Bütsantsi võimu all)
Benevento vürstkond
Salerno vürstkond
Capua vürstkond
Gaeta hertsogkond
Napoli hertsogkond
Amalfi hertsogkond
Sorrento hertsogkond
Sitsiilia emiraat (Fatimiidide kalifaadi võimu all)
Sitsiilia krahvkond
Apuulia krahvkond
Apuulia hertsogkond
Calabria hertsogkond
Apuulia ja Calabria hertsogkond
Sitsiilia kuningriik

Sardiinia giudicatod

Muud riigid

Riigid hiliskeskajal

Riigid pärast Itaalia sõdu (1494–1559)

Cateau-Cambrésis' rahu sõlmiti Elizabeth I ja Henri II vahel 2. aprillil ning Henri II ja Felipe II vahel 3. aprillil 1559. Selle kohaselt tagastas Prantsusmaa Savoia hertsogile Piemonte ja Savoia ning Genova vabariigile Korsika. Veelgi tähtsam oli, et leping kinnitas Hispaania otsese kontrolli Milano, Napoli, Sitsiilia, Sardiinia ja Stato dei Presidi üle ning kaudselt (Toscana, Genova ja teiste väikeste riikide valitsejate domineerimise kaudu) kogu Põhja-Itaalias. Paavst oli ka nende loomulik liitlane. Ainsad tõeliselt sõltumatud üksused Itaalias olid Savoia hertsogkond ja Veneetsia vabariik.

Kirikuriik
Napoli kuningriik (Habsburgide Hispaania võimu all)
Sitsiilia kuningriik (Habsburgide Hispaania võimu all)
Sardiinia kuningriik (Habsburgide Hispaania võimu all)
Savoia hertsogkond
Milano hertsogkond (Habsburgide Hispaania võimu all)
Mantova hertsogkond
Parma ja Piacenza hertsogkond
Ferrara hertsogkond
Modena ja Reggio hertsogkond (personaalunioonis Ferraraga)
Firenze hertsogkond (ülendati aastal 1569 Toscana suurhertsogkonnaks)
Urbino hertsogkond
Castro hertsogkond (personaalunioonis Parmaga)
Brixeni piiskopkond
Trento piiskopkond
Piombino vürstkond
Monaco vürstkond
Montferrat markkrahvkond (ülendati aastal 1574 Montferrat hertsogkonnaks; personaalunioonis Mantovaga)
Masserano markkrahvkond (ülendati aastal 1598 Masserano vürstkonnaks)
Sabbioneta markkrahvkond (ülendati aastal 1577 Sabbioneta hertsogkonnaks)
Finale markkrahvkond
Massa markkrahvkond (ülendati aastal 1568 Massa vürstkonnaks)
Carrara markkrahvkond (personaalunioonis Massaga)
Castiglione markkrahvkond (ülendati aastal 1609 Castiglione vürstkonnaks)
Torriglia markkrahvkond
Fosdinovo markkrahvkond
Bastia markkrahvkond
Guastalla krahvkond
Mirandola krahvkond
Montechiarugolo krahvkond
Correggio krahvkond (ülendati aastal 1616 Correggio vürstkonnaks)
Novellara krahvkond
Pitigliano krahvkond
Tende krahvkond
Santa Fiora krahvkond
Veneetsia vabariik
Genova vabariik
Lucca vabariik
Ragusa vabariik
San Marino vabariik
Noli vabariik
Senarica vabariik
Cospaia vabariik
Malta (Hospitaliitide Ordu võimu all)

Riigid pärast Hispaania pärilussõda (1701–1714)

Utrechti rahu kohaselt Hispaania valdused jagati. Itaalias sai Savoia hertsogkond Sitsiilia ja osi Milano hertsogkonnast, samas Karl VI (Austria ertshertsog) sai Napoli kuningriigi, Sardiinia ja põhiosa Milano hertsogkonnast koos muude väikeste riikidega.

Kirikuriik
Napoli kuningriik (Habsburgide monarhia võimu all aastani 1734)
Sitsiilia kuningriik (Savoia võimu all aastatel 1714 - 1720; Habsburgide monarhia võimu all aastatel 1720 - 1734; pärast personaalunioonis Napoliga)
Sardiinia kuningriik (Habsburgide monarhia võimu all aastatel 1714 - 1720; pärast personaalunioonis Savoiaga)
Toscana suurhertsogkond
Savoia hertsogkond
Milano hertsogkond (Habsburgide monarhia võimu all)
Mantova hertsogkond (Habsburgide monarhia võimu all)
Parma ja Piacenza hertsogkond (Habsburgide monarhia võimu all aastatel 1734 - 1748)
Guastalla hertsogkond (personaalunioonis Parmaga aastast 1748)
Modena ja Reggio hertsogkond
Massa ja Carrara hertsogkond (personaalunioonis Modenaga aastast 1731)
Mirandola hertsogkond (personaalunioonis Modenaga aastast 1710)
Brixeni piiskopkond
Trento piiskopkond
Masserano vürstkond
Torriglia vürstkond
Piombino vürstkond
Monaco vürstkond
Fosdinovo markkrahvkond
Bastia markkrahvkond
Veneetsia vabariik
Genova vabariik
Lucca vabariik
San Marino vabariik
Ragusa vabariik
Noli vabariik
Senarica vabariik
Cospaia vabariik
Korsika vabariik
Malta (Hospitaliitide Ordu võimu all)

Riigid Napoleoni ajastul (1792–1815)

Revolutsioonilise Prantsusmaa tütarvabariigid

Prantsuse esimese keisririigi protektoraadid

Muud riigid

Sardiinia kuningriik
Sitsiilia kuningriik
Inglise-Korsika kuningriik
Elba vürstkond (mittepärilik monarhia pagendatud keiser Napoleoni võimu all)
San Marino vabariik
Cospaia vabariik

Riigid restauratsioonist ühinemiseni

Pärast Napoleoni Prantsusmaa kaotust kogunes Viini kongress (1815) Euroopa kaarti ümber joonistama. Itaalias taastas kongress Napoleoni-eelsed sõltumatud riigid, kas juhtivate Euroopa riikide, eriti Austria poolt otse valitsetavad või tugevalt mõjutatavad. Kongress määras ka lõpetatuks kaks iidset vabariiki: Genova annekteeriti Sardiinia poolt ja Veneetsia liidendati koos Milanoga uude kuningriiki Austria keisririiis. Ajuti tajuti võitlust Itaalia ühinemise eest võitlusena peamiselt Habsburgide vastu, kuna need kontrollisid otseselt peamiselt itaaliakeelset kirdeosa tänapäeva Itaaliast ja olid kõige võimsam jõud ühinemise vastu. Austria keisririik rõhus jõuliselt Apenniini poolsaarel, samuti Habsburgi valduste teistes osades, kasvavaid rahvuslikke meeleolusid.