Islandi jõulud

Allikas: Vikipeedia
Grýla koos pahade lastega
Grýla keedab pahasid lapsi Keflavíki lennujaamas

Islandi jõuludel külastavad asulaid jõulumehed (jólasveinar), kes ei sarnane eriti tänapäeval levinud jõuluvana tegelaskujuga. Islandi jõulumehed pärinesid trollidest – nad olid algselt kollid, kellega hirmutati lapsi. Jõulumeeste vanemad olid kaks IslandI kõige hirmsamat mäekolli Grýla ja Leppalúði.[1][2]

Jõulumeeste arv varieerub sõltuvalt piirkonnast, tänapäeval on üldlevinud arvuks 13, sama arv oli esimest korda kirjalikult märgitud 18. sajandi jõulumeeste ema Grýlat kirjeldavas luuletuses ning nende nimed avaldas 1862. aastal Jón Árnason oma folkloorikogumikus. Teada on ligi 60 jõulumehe nime.[1]

Jõulumehed tegid üsna koledaid tegusid, kuid viimase sajandi jooksul on nad leebunud ja hakanud kandma ka jõuluvana klassikalise riietusega sarnaseid punaseid kuubesid, kuid nad kipuvad endiselt asju varastama ja tempe tegema. Lisaks kolmeteistkümnele jõulumehele hiilivad ringi ka Grýla ise ja hiiglaslik jõulukass (jólakötturinn). Grýla püüab pahasid lapsi ning keedab neid elusalt, verejanuline jõulukass ründab neid, kes ei kanna jõululaupäeval mõnd uut riidetükki. Vanasti olid jõulumehed märksa julmemad ning neist räägiti nii hirmsaid lugusid, et näiteks 1746. aastal keelati vanematel lapsi nende tondijuttudega hirmutada.[3]

Tänapäeval on kombeks enne 12. detsembrit panna aknalauale suss ja hoida seda seal 13 päeva, kuna kuni jõuludeni käib igal õhtul akna taga üks jõulumeestest ning paneb heale lapsele sussi kingituse. Halvale lapsele paneb aga näiteks mädanenud kartuli.[1][3]

Jõulumehed[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Stekkjastaur (Lambakiusaja käib lambaid kiusamas, aga puujalgade tõttu on piiratud liikumisvõimega) – 12. detsember
  2. Giljagaur (Lõheluuraja peitub lõhedesse ja pragudesse, ootab võimalust, et laudast piima varastada) – 13. detsember
  3. Stúfur (Töntsu on lühike ja käib panne varastamas, et nendelt jääke süüa) – 14. detsember
  4. Þvörusleikir (Lusikalakkuja varastab ja lakub puulusikaid) – 15. detsember
  5. Pottasleikir (Pajalakkuja varastab pajast toidujääke) – 16. detsember
  6. Askasleikir (Kausilakkuja varjub voodi alla, et sealt puukausse näpata) – 17. detsember
  7. Hurðaskellir (Uksepaugutajale meeldib eriti öösiti uksi lõhkuda, et magajate und häirida) – 18. detsember
  8. Skyrgámur (Skyri õgardile meeldib jogurti sarnast skyrit süüa) – 19. detsember
  9. Bjúgnakrækir (Vorstivirutaja peidab end lae alla ja näppab suitsutatavaid vorste) – 20. detsember
  10. Gluggagægir (Aknapiiluja luurab akna taga, et midagi varastada) – 21. detsember
  11. Gáttaþefur (Uksenuusutaja on hiiglasliku ninaga ja terava haistmismeelega, mida kasutab leiva otsimiseks) – 22. detsember
  12. Ketrókur (Lihakonks kasutab liha näppamiseks konksu) – 23. detsember
  13. Kertasníkir (Küünlavaras hiilib laste järel ja varastab nende küünlaid) – 24. detsember[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "The Yule Lads". Islandi rahvusmuuseum. Vaadatud 5.12.2021.
  2. Madle Timm (7.12.2020). "Kas oskad ära arvata? Selles riigis käib iga pere juures mitte üks, vaid lausa 13 jõuluvana". Delfi. Vaadatud 5.12.2021.
  3. 3,0 3,1 Rachel Nuwer (17.12.2013). "Meet the Thirteen Yule Lads, Iceland's Own Mischievous Santa Clauses". Smithsonian Magazine. Vaadatud 5.12.2021.