Islami viis sammast

Allikas: Vikipeedia

Islami viis sammast (أركان الإسلام arkān al-Islām 'islami sambad'; ka أركان الدين arkān al-dīn ja صول الدین usul ad-dīn, 'usu sambad') on islami viis alussammast. Viit sammast peavad sunniidid kohustuslikuks.

Islami sambad on järgmised:

  • Usutunnistus (Shahādah)
  • Palvus (Şalāh)
  • Annetamine (Zakāh)
  • Palverännak (Hajj (hääldus: hadž))
  • Paast (Şawm)

Sahahdah on islami kõige olulisem alussammas. Ülejäänud nelja sammast kutsutakse üheskoos ibadah.

Usutunnistus (shahādah või shahāda)[muuda | muuda lähteteksti]

Islami usutunnistuses Shahādas tunnistatakse kokkuvõtlikult: "Ei ole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet" (إله إلا الله محمد رسول الله lā ʾilāha ʾillā-llāhu muḥammadun rasūlu-llāh). 

Islami vastuvõtmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (kalima) kahe tunnistaja juuresolekul. Hiljem korratakse kalimat palvetes ja rituaalides. Kuid islami usutunnistus ei piirdu vaid kalimaga. Shahada eeldab ka järgmiste tõdede omaksvõtmist ja tunnistamist:

  • TaweedAllahi ühtsus, terviklikkus ja jagamatus.
  • Risallah – moslemid peavad uskuma, et Allah on maa peale saatnud 124 000 tõelist prohvetit, kellest viimane on Muhamed.
  • Mala’ikah – usk inglitesse, kelle kaudu Allah on prohvetitega kõnelenud.
  • Kutubullah – usk koraani ja teiste prohvetlike raamatute (nt enamus Vanast Testamendist) eksimatusse.
  • Yawmuddin – usk kohtumõistmise päeva ja ülestõusmisse.
  • Al-qadr – usk maailma saatuse ettemääratusse Allahi poolt.
  • Akhriah – usk elusse pärast surma.

Palvetamine (salah)[muuda | muuda lähteteksti]

Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas:

  • Fajr – koidikul enne päikesetõusu. Peetakse sunnah'ks, see tähendab on vabatahtlik.
  • Subh – päikesetõusu ajal
  • Dohr – keskpäeval, kui päike on tipus ära käinud (st vari on inimesega ühepikkune)
  • Asr – hilisel pärastlõunal (kui vari on inimesest kaks korda pikem)
  • Maghrib – vahetult peale päikeseloojangut
  • Al-Isha – enne südaööd, soovitatavalt enne magama minemist

Võimaluse korral tuleks palveid lugeda mošees; kohustuslik on see aga vaid reede keskpäeval. Muul ajal võib moslem palvetada ka omaette. Palvetamise koht peab olema puhas – tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset vaibakest (musalla). Palvetamisel peab näoga olema suunatud Meka poole (qibla).

Palvetamine määrab ära moslemite päevarütmi. Kutse palvele (adhan) hüüab muezzin mošee kõrgeimast paigast, milleks on tavaliselt minarett. Mošees viib palvet läbi imaam või selle puudumisel keegi auväärne meessoost moslem.

Palvetamisele eelneb pesemisrituaal wuḑū'.

Palvetamisega kaasneb kindel asendite tsükkel ehk ra'kah – iga palvekord koosneb kahest kuni neljast ra'kahst. Palvetamise ajal retsiteeritakse koraani esimest suurat Al-Fatiha'd.

Paastumine (saum või sawm)[muuda | muuda lähteteksti]

Paast on tänapäeval kõige rangemalt järgitav usurituaal, ehkki ta on üks raskemaid. Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise kavatsust tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. Nad võivad seda teha mõnel muul sobival ajal või hüvitavad selle lepitusohvriga (näiteks vaeste toitmisega).

Annetamine (zakah)[muuda | muuda lähteteksti]

Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne sõna zakah tähendab 'kasvamist' või 'puhastumist'.

On kaht tüüpi zakah'd:

  1. kajj, kindel summa, mis põhineb ramadaanikuu jooksul perepea poolt endale ja endast sõltuvatele ostetud toidu hinnal.
  2. rikkuse zakah, mis katab raha, mida saadi ärist, säästudest, sissetulekust jne.

Hadž ehk palverännak Mekasse (hajj)[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Hadž

Iga muslim peab vähemalt korra elus sooritama palverännaku Mekasse ehk Hadži.