Isidora Sekulić

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Isidora Sekulić 1996 Yugoslavia stamp.jpg

Isidora Sekulić (16. veebruar 1877, Mošorin5. aprill 1958, Belgrad) oli serbia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik.

Sekulić sündis Austria-Ungari Bács-Bodrogi komitaadis Mošorini külas, mis tänapäeval jääb Vojvodinasse. Tema ema, isa ja vend surid tuberkuloosi. Ta õppis Novi Sadis ja Somboris ning lõpetas 1897 Budapestis pedagoogikakooli, kus õppis martemaatikat ja loodusteadusi. 1922 kaitses Berliinis doktorikraadi. Kuni pensionile minekuni 1931. aastal töötas ta gümnaasiumiõpetajana.

1939. aastal nimetati ta Serbia Kuningliku Akadeemia kirjavahetajaliikmeks. 1950. aastal valiti Sekulić esimese naisena Serbia Teaduste ja Kunstide Akadeemia liikmeks.[1]

Oma novellikogus "Kronika palanačkog groblja" kujutab ta tugevaid naiskaraktereid ja kritiseerib patriarhaalset ühiskonda.[2]

Sekulić tõlkis saksa, inglise, prantsuse, vene, norra ja rootsi keelest.[3]

Ta oli Jugoslaavia PEN-klubi asutaja ja sekretär.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Saputnici (1913)
  • Pisma iz Norveške (1914)
  • Iz prošlosti (1919)
  • Đakon Bogorodičine crkve (1919)
  • Kronika palanačkog groblja (1940)
  • Zapisi (1941)
  • Analitički trenuci i teme, 1–3 (1941)
  • Zapisi o mome narodu (1948)
  • Njegošu knjiga duboke odanosti (1951)
  • Govor i jezik, kulturna smotra naroda (1956)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://srpskaenciklopedija.org/doku.php?id=исидора_секулић
  2. Haan (toim.), Francisca de (2006). Dictionary of Women's Movements and Feminisms in Central, Eastern and South Eastern Europe: 19th and 20th centuries. Central European University Press. sid. 491-492. ISBN 978-963-7326-39-4
  3. https://velikiljudi.rs/umetnost/zhena-posve-ena-rechi-etitsi/