Irnerius

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Irnerius

Irnerius (ka Guarnerius, Wernerius; u 1050 – u 1125) oli Saksa-Rooma riigi jurist. Teda peetakse glossaatorite koolkonna rajajaks ja Rooma õigusõpetuse taaselustajaks keskajal. Ta õpetas õigusteadust Bologna Ülikoolis Itaalias.[1] Teda kutsuti ka nimega Lucerna Iuris, mis tähendab ladina keeles õiguse valgustajat.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Irnerius sündis u 1050. aastal Bolognas. Kuigi teda peetakse üheks kuulsamaks keskaja juristiks, on tema elust ja kirjutistest vähe teada. U 20-aastaselt hakkas ta õpetama didaktikat ja retoorikat Bologna Ülikoolis. Krahvinna Matilde di Canossa veenmisel hakkas ta pühenduma õigusteadusele, juhindudes seejuures keiser Justinianuse "Corpus iuris civilisest".

Irnerius alustas õigusteaduse õpetamist Roomas, kuid suundus hiljem Bolognasse tagasi ja asutas 1084. aastal Bolognasse õigusteaduse õppimiseks uue kooli. Kuigi allikad väidavad, et enne Irneriust oli Bolognas õigusteadust õpetanud ka jurist Pepo, siis Irneriuse panust hinnatakse palju olulisemaks, kuna tema algatusel hakkas õigusteaduse õpetamine Bolognas kiirelt arenema ja levima üle terve Euroopa. Irneriuse algatusel tekkis uus meetod: selgitada Rooma õigust glosside kaudu. Glosse kirjutas Irnerius algselt seaduse tekstide vahele, kuid kuna need muutusid aina mahukamaks, otsustas ta neid edaspidi kirjutada lehe äärtesse. Sellega lõi ta marginaalide e äärmiste glosside kirjutamise traditsiooni, mis tuli üldkasutusse hilisemate glossaatorite töös.[3] Irneriuse surmakuupäev pole kindel, kuid on kindlaks tehtud, et ta suri enne 1140. aastat.[2]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Irneriuse olulisim säilinud kirjutis on "Summa codicis". See töö on tähtis, kuna seda peetakse keskaja esimeseks süstemaatiliseks Rooma [[[jurisprudents]]i kogumikuks.[3] Teost on hiljem toimetanud Herman Fitting, pealkirjaga "Summa codicis des Irnerius, mit einer einleitung" (Berliin, 1894). Teine teos, mida tavaliselt omistatakse Irneriusele, on "Quaestiones de juris subtilitatibus". Ka seda teost on hiljem täiendanud Fitting.[4] Ülejäänud Irneriuse tehtud juriidilised tööd ja teosed on olemas vaid fragmentide näol ning osa teoste puhul ei ole võimalik tema autorlust kindlaks teha.[3]

Tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Irnerius oli üks esimesi glossaatoreid, kes tegi Rooma seadustele glossidega märkimisväärseid täiendusi. See oli raske ülesanne, kuna "Digestides" puudus tänapäevane süsteemsus ja enamasti paiknesid sisuliselt kokkukuuluvad tekstid kodifikatsiooni eri osades. Ta suutis glossidega anda hea ülevaate "Corpus iuris civilise" e "Justinianuse koodeksi" sisu kohta, mis omakorda aitas tema ajal leida lahendusi praktilistele õigusküsimustele.[5] Irneriuse eluajast alates hakkasid arenema Lääneliku õigustraditsiooni tunnused.[6] Irneriuse kuulsaimad õpilased olid Bulgarus, Martinus Gosia, Iacobus ja Hugo de Porta Ravennate[7]. Bulgarust peetakse kõige kuulsamaks teise põlvkonna Bologna glossaatoriks.[1] Glossaatorite koolkonnale järgnes 14.–15. sajandil postglossaatorite koolkond.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 https://www.britannica.com/biography/Irnerius
  2. 2,0 2,1 https://en.wikisource.org/wiki/1911_Encyclop%C3%A6dia_Britannica/Irnerius
  3. 3,0 3,1 3,2 https://en.wikisource.org/wiki/Catholic_Encyclopedia_(1913)/Irnerius
  4. http://www.newadvent.org/cathen/08168a.htm
  5. Hattenhauer, H. (2007). Euroopa õigusajalugu. Tallinn: Juura. Lk 278.
  6. Berman, H. (1983). Law and revolution. Cambridge and London: Harvard University Press. Lk 120.
  7. Ilus, E. (1969). Rooma eraõiguse alused. Lk 54