Irmena Tšitšikova

Allikas: Vikipeedia
Irmena Tšitšikova
Sünninimi Ирмена Чичикова
Sünniaeg 22. mai 1984
Sünnikoht Plovdiv, Bulgaaria
Rahvus bulgaarlane

Irmena Tšitšikova (bulgaaria keeles: Ирмена Чичикова; sündinud 22. mail 1984 Plovdivis) on Bulgaaria näitleja, kes on mänginud nii telesarjades, filmides kui ka teatrilavastustes[1].

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Tšitšikova debüüdiks kutselise teatri laval sai Marianne roll näidendis "Asjade vaiba alla pühkimise kunst" (2008), mis põhineb Ingmar Bergmani teosel "Scener ur ett äktenskap" ("Stseenid ühest abielust"). Marianne rolli eest pälvis ta IKAR-i nominatsiooni ja ASKEER-i teatriauhindade gala võidu kategoorias "Parim naisnäitleja" (2009). Sellest sai alguse tema tähelend. Tema teiseks näidendiks oli "Nirvaana" (2009). Kolmas näidend oli "Vabanenud kujutlusvõime konstrueerimine" (2010), mis põhineb Eugène Ionesco teostel, ning see viis Tšitsikova esimest korda välismaistele lavadele Kanadasse ja Prantsusmaal. 2012. aastal mängis Irmena Bulgaaria rahvusteatri Ivan Vazov lavastuses "Pardijaht", mille autor on näitekirjanik Aleksandr Vampilov. Samal aastal mängis tai filmis "Ma olen sina", mis pälvis palju positiivset tagasisidet. See roll tõi talle Golden Rose National Film Festivalil võidu kategoorias "Parim naispeaosatäitja". 2014. aastal täitis Tšitsikova Borjana rolli filmis "Viktoria". Borjana on nabanöörita sündinud Viktoria ema. Film esilinastus sama aasta jaanuaris Sundance Film Festival World Competitionil[2]. Aastal 2015 mängis ta filmis "Helikütid".

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Irmena Tšitšikova on sündinud Plovdivis Bulgaarias. Ta õppis Plovdivis asuvas prantsuskeelses Antoine de Saint Exupéry keskkoolis, mille lõpetas 2003. aastal. Seejärel kolis Sofiasse ning õppis Krastjo Sarafovi teatri- ja filmikunsti akadeemias professorite Margarita Mladenova ja Ivan Dobtševi käe all. Irmena on õppinud ka kreeka keelt. Tema koolilõputööd olid Anton Tšehhovi "Kolm õde" (režissöör Margarita Mladenova) ja Jordi Galcerani "Dakota/Sõnaahelad" (režissöör Stilijan Petrov). Pärast kooli lõpetamist 2008. aastal sai temast vabakutseline näitleja.

Filmid[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal mängis Tšitšikova oma esimest rolli mängufilmis "Klaasist jõgi". Tema esimene peaosa oli Petar Popzlatevi filmis "Ma olen sina" (2012), kus ta mängis koos Janet Spassovaga kahte naist, Jurat ja Adrianat. Sama aasta lõpus hakkasid filmide "Viktoria" (2014) ja "Helikütid" (2015) võtted. Film "Viktoria" valiti välja ja see esilinastus Sundance'i filmifestivali World Competitionil. Filmi sündmused leiavad aset kommunismijärgses Bulgaarias. Tundelaadi poolest on omavahel segatud satiir, sürrealism ja draama[3]. Tšitšikova mängib raamatukoguhoidja Borjanat, kes saab ettekavatsematult tütre Viktoria emaks. Viktorial puudub nabanöör ja seetõttu satub Borjana perekond suure avaliku huvi alla, mis takistab neil riigist põgenemist. Lugu portreteerib ühiskondlikku ja kultuurilist üleminekut kommunismilt demokraatiale ja emotsionaalset teekonda vihkamiselt armastusele[4].

Teater[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast teatrikooli lõpetamist 2008. aastal mängis Tšitšikova mitmes lavateoses. Märkimisväärseimad neist on "Asjade vaiba alla pühkimise kunst" (2008), "Nirvaana" (2009), "Vabanenud kujutlusvõime konstrueerimine" (2010), "Külaskäik isa juurde" (2011) ja "Pardijaht" (2012).

Muud projektid[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal korraldas Irmena pidustused Bulgaaria Kunstnike Liidu ja IKAR-i teatriauhindade 90. aastapäeva auks. Tšitšikova esimene fotonäitus oli Liljana Karadjova "Postidentity", mis leidis aset 2010. aastal. 2007. aastast töötab ta ka moelooja Neli Miteva ning teiste Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia noorte disainerite modellina.

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2012 – Golden Rose Film Festivali parima naispeaosatäitja auhind
  • 2009 – ASKEERi teatriauhindade parima naisnäitleja auhind
  • 2009 – Vratza väiketeatrite festivali (Bulgaaria) kolmas koht parima naispeaosatäitja kategoorias
  • 2009 – IKAR-i teatriauhindade auhind parima naiskõrvalosatäitja kategoorias

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Irmena Tšitšikova lühibiograafia (bulgaaria keeles)". Vaadatud 30.05.2019.
  2. "Sundance'i ülevaade filmist "Viktoria"". Vaadatud 30.05.2019.
  3. "Sundance'i ülevaade filmist "Viktoria" (teine versioon)". 24.04.2014. Vaadatud 30.05.2019.
  4. "Speechless'i filmifestivali ülevaade filmist "Viktoria"". Originaali arhiivikoopia seisuga 6.10.2016. Vaadatud 30.05.2019.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]