Mine sisu juurde

Iraagi vastuhakk (2011–2013)

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib Iraagis toimunud konfliktist, mis algas pärast Ameerika Ühendriikide vägede lahkumist. Pärast Islamiriigi lüüasaamist alanud konflikti kohta vaata artiklit Islamiriigi vastuhakk Iraagis (2017–). Pärast Ameerika Ühendiriikide sissetungi 2003. aastal alanud konflikti kohta vaata artiklit Iraagi vastuhakk (2003–2011).

Ameerika Ühendriikide ja Kuveidi sõdurid sulgevad pärast viimaste sõdurite lahkumist Kuveidi-Iraagi piiri, sellega lõppes Iraagi sõda ning algas uus konfliktide periood (18. detsember 2011)

Iraagi vastuhakk oli sõjaline konflikt, mis algas pärast Iraagi sõja lõppu ja Ameerika Ühendriikide vägede lahkumist 2011. aastal Iraagis. Konflikti osapooled olid keskvalitsus ning mitmed usurühmitused. Vähemal määral oli ka ilmalikku sõda.

Aastal 2011 alanud konflikt oli otsene jätk 2003. aastal Ameerika Ühendriikide sissetungiga alanud sündmuste käigule. Sunniitlikud relvarühmitused hakkasid korraldama šiiitliku valitsuse vastu rünnakuid tõestamaks, et šiiidid ei suuda ilma lääneriikide koalitsioonita püsida. Mitmed sunniitide rühmitused mäslesid ka Süüria valitsuse vastu ning nii sunniidid kui šiiidid läksid üle piiri Süüriasse võitlema.[1]

Aastal 2014 konflikt eskaleerus järsult: Mosuli ja suured Põhja-Iraagi alad vallutas salafi-džihadistlik fundamentalistlikku qutbist-vahhabistlikku sunni usku relvarühmitus ja tunnustamata kvaasiriik Iraagi ja Levandi Islamiriik (ISIL).[2][3] Islamiriik alistas 2014. aasta aluses Iraagi julgeolekujõud riigi lääneosas ning vallutas seejärel Mosuli ja viis läbi Sinjari veresauna.[4][5][6] Islamiriigi edu tõttu kasvas siiani suhteliselt vaoshoitud Iraagi konflikt sisuliselt üheks Süüria kodusõjaga.

  1. Salem, Paul (29. november 2012). "INSIGHT: Iraq's Tensions Heightened by Syria Conflict". Middle East Voices (Voice of America). Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2013. Vaadatud 3. novembril 2012.
  2. Fouad al-Ibrahim (22. august 2014). "Why ISIS is a threat to Saudi Arabia: Wahhabism's deferred promise". Al Akhbar English. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. august 2014.
  3. Dolgov, Boris (23. september 2014). "Islamic State and the policy of the West". Oriental Review. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2017. Vaadatud 22. septembril 2017.

    Wilson, Rodney (15. mai 2015). Islam and Economic Policy. Edinburgh University Press. ISBN 9780748683895. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2017. Vaadatud 22. septembril 2017cit. via Google Books.

    Cockburn, Patrick (3. märts 2016). "End Times for the Caliphate?". London Review of Books. 38 (5): 29–30. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2017. Vaadatud 22. septembril 2017.

    Pastukhov, Dmitry; Greenwold, Nathaniel. "Does Islamic State have the economic and political institutions for future development?" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2017. Vaadatud 22. septembril 2017.

    Pedler, John (28. aprill 2015). A Word Before Leaving: A Former Diplomat's Weltanschauung. Troubador Publishing Ltd. ISBN 9781784622237. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2017. Vaadatud 22. septembril 2017cit. via Google Books.

    Kerr, Michael; Larkin, Craig (1. jaanuar 2015). The Alawis of Syria: War, Faith and Politics in the Levant. Oxford University Press. ISBN 9780190458119. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. oktoober 2017. Vaadatud 22. septembril 2017cit. via Google Books.

  4. "John Kerry holds talks in Iraq as more cities fall to ISIS militants". CNN. 23. juuni 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. jaanuar 2016. Vaadatud 10. detsembril 2015.
  5. Suadad Al-Salhy; Tim Arango (10. juuni 2014). "Sunni Militants Drive Iraqi Army Out of Mosul". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2015. Vaadatud 10. detsembril 2015.
  6. Arango, Tim (3. august 2014). "Sunni Extremists in Iraq Seize 3 Towns From Kurds and Threaten Major Dam". The New York Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. oktoober 2014. Vaadatud 20. augustil 2014.