Iraagi relvajõud
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2026) |
| Iraagi relvajõud | |
|---|---|
|
Iraagi sõdurid (2004) | |
| Tegev |
1921 2003 (praegusel kujul) |
| Riik |
|
| Haru |
maavägi õhuvägi õhutõrje väejuhatus merevägi |
| Liik | sõjavägi |
| Suurus |
193 000 (2024) |
| Garnison/staap | Vabariigi Palee, Bagdad, Iraak |
| Peamised varustajad |
|
| Ülemad | |
| Iraagi president | Abdul Latif Rashid |
| Iraagi peaminister | Muhammad Shayya al-Sudani |
| kindralstaabi ülem | Abdul Amir Yarallah |
Iraagi relvajõud on Iraagi Vabariigi sõjavägi. Iraagi relvajõudude koosseisu kuuluvad maavägi, maaväe lennuväejuhatus, õhuvägi, õhutõrje väejuhatus ja merevägi. Iraagi sõjavägi on Iraagi Kaitseministeeriumi haldusalas ning kaudselt peaministri kontrolli all. Samuti relvajõudude koosseisu, kuid otse peaministri haldusalasse kuuluvad terrorismivastane teenistus ja rahva mobilisatsioonijõud.[1]
Iraagi sõjavägi sai alguse 1920. aastatel. Vahemikus 1936–1941 korraldati Iraagis kuus sõjaväelist riigipööret. Esimese lahingukogemuse sai Iraagi sõjavägi 1941. aasta Briti-Iraagi sõjas. Iisraeli vastu sõditi 1948. aasta Araabia-Iisraeli sõjas, 1967. aasta kuuepäevases sõjas ja 1973. aasta Yom Kippuri sõjas. Esimene Iraagi-Kurdi sõda toimus aastatel 1961–1970 ning teine aastatel 1974–1975. Esimene väga suur sõda oli Iraagi armee osalusel aastatel 1980–1988 väldanud Iraani-Iraagi sõda. 1990 tungis Iraagi sõjavägi Kuveiti, sellele järgnes lahesõda 1991. aastal, misjärel kehtestasid võõrväed Iraaki lennukeelutsoonid. Aastal 2003 sai Iraak Iraagi sõjas lüüa, relvajõud senisel kujul likvideeriti ning võimule tuli lääneriikide nukuvalitsus. Iraagi sõda jätkus mässu ning kodusõjana. 2010. aastatel oli Iraagi sõjavägi rakkes peamiselt Islamiriigi vastu.
Kui Ameerika Ühendriigid 2003. aastal Iraaki tungisid ja Saddam Husseini kukutasid, saatsid nad Iraagi relvajõud laiali ning proovisid uuesti üles ehitada. Seetõttu sai Iraak märkimisväärset toetust Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumilt. Aastal 2009 jõustus leping, mille järgi hakkasid Iraagi turvalisuse eest taas hoolt kandma Iraagi sõjavägi ja siseministeeriumi haldusalas olevad üksused.
Varem on Iraagi sõjavägi olnud araabia maailma üks tugevamatest. Samas Saddam Husseini ajal sekkus riik sõjaväe enesekorraldusse ning üldine kompetents langes.[2] Riigiintsitutsioonidest on armee üks riigi usaldatumaid. Puudujääkidest on välja toodud logistikat, luuret, suurtükiväge ja lennuväge.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Counter Terrorism Service Law (Article No.1)" (PDF). Ministry of Justice.; "PMC Law 2016 (Article No.1)". Ministry of Justice. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. august 2017. Vaadatud 13. juunil 2025.; "AAH - FTO".
- ↑ Woods, Kevin M. (2019), Mansoor, Peter R.; Murray, Williamson (toim-d), "The Weight of the Shadow of the Past: The Organizational Culture of the Iraqi Army, 1921–2003", The Culture of Military Organizations, Cambridge University Press, lk 272–298, DOI:10.1017/9781108622752.013, ISBN 978-1-108-48573-9, S2CID 211419988
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Al-Marashi, Ibrahim; Salama, Sammy (2008). Iraq's Armed Forces: An Analytical History. London and New York: Routledge. ISBN 978-0-415-40078-7. (one callmark UA853.I72 ALM)
- Broder, JOHN M.; Jehl, DOUGLAS (13. august 1990). "Iraqi Army: World's 5th Largest but Full of Vital Weaknesses : Military: It will soon be even larger. But its senior staff is full of incompetents, and only a third of its troops are experienced". Los Angeles Times. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2016. Vaadatud 16. oktoobril 2017.
- CIA (2. märts 2023). "Iraq (Military and Security)". The World Factbook (inglise). Central Intelligence Agency. Vaadatud 11. märtsil 2023.
- Constitute. "Constitution of Iraq (2005)". ConstituteProject.
- Friedman, Norman (1992). Desert Victory: The War for Kuwait. United States Naval Institute Press (distributed by Airlife Publishing Ltd. in UK). ISBN 1-55750-255-2.
- IISS (2019). The Military Balance 2019. Routledge. ISBN 978-1857439885.
- Metz, Helen Chapin (1988). Iraq: A Country Study. Washington: GPO for the Library of Congress.
- Pollack, Kenneth M. (2002). Arabs at War: Military Effectiveness, 1948–91. Lincoln and London: University of Nebraska Press. ISBN 978-0-8032-3733-9.
- Rathmell, Andrew, Olga Oliker, Terrence K. Kelly, David Brannan, and Keith Crane, eds. Developing Iraq’s Security Sector: The Coalition Provisional Authority’s Experience. MG-365-OSD. Santa Monica, CA: RAND Corporation, 2005.
- Rayburn, Joel D; Sobchak, Frank K (2019). The U.S. Army in the Iraq War – Volume 1: Invasion – Insurgency – Civil War, 2003-2006. Carlisle, PA: Strategic Studies Institute and U.S. Army War College Press.
- Robinson, Colin D. (2022). "Why Did Rebuilding the Afghan and Iraqi Armies Fail?". The RUSI Journal. 167 (4–5): 26–39. DOI:10.1080/03071847.2022.2149124. S2CID 254388006.
- Wright, Donald R.; Reese, Timothy (2008). On Point II Transition to the New Campaign: The U.S. Army in Operation Iraqi Freedom May 2003-January 2005. Fort Leavenworth, KS: Combat Studies Institute Press.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jane's Pointer, 'Iraq changes command structure,' 1993
- Major General Dr Naji Khalifa Jassim Al-Dahan, "Iraqi air defense: A historical and documentary study of its development and national and national role 1939- 1993," ISBN 978-9923-27-025-7, Dar Al-Academies Publishing and Distribution Company, Amman - Jordan, 2020
- Michael Eisenstadt, 'The Iraqi Armed Forces Two Years On,' Jane's Intelligence Review, March 1993, p. 121–127
- Hemphill, Paul (1979) `The Formation of the Iraqi Army, 1921–33', in Abbas Kelidar (ed.) The Integration of Modern Iraq, pp. 88–110. London: Croom Helm.
- Jane's, "Iraqi air defence - Fortress Iraq," Jane's Defence Weekly, 23 May 2002
- Kenneth M. Pollack, Arabs at War: Military Effectiveness 1948–91, University of Nebraska Press, Lincoln/London, 2002
- Andrew Rathmell, 'Iraq's Military: Waiting for Change,' Jane's Intelligence Review, Vol. 7, No.2, February 1995, p. 76–80
- Sean Boyle, 'In wake of Desert Fox, Saddam moves to tighten his grip,' Jane's ChemBio Web/Geopolitical Resources (also Jane's Intelligence Review), 2 February 1999.
- Iraqi PMO. "رئيس مجلس الوزراء @MAKadhimi يؤكد أنّ تطوير المؤسسات الأمنية واصلاحها هي من أولويات المنهاج الوزاري الذي ينصّ على تعزيز أداء الأجهزة الأمنية المختلفة وتحقيق التكامل المطلوب بينها، والعمل بمبدأ أنَّ كلَّ القوات العسكرية والأمنية في خدمة الشعب وتطلعاته ووحدته وأمنه ... Pic.twitter.com/TYAN3Au34v." Twitter, 28 May 2020, twitter.com/IraqiPMO/status/1265950977829601282.