Mine sisu juurde

Iraagi lennukeelualade konflikt

Allikas: Vikipeedia
Iraagi lennukeelualade konflikt
Osa Iraagi sõja eelmängust
Lennukeelualad mustade joontega eraldatud
Toimumisaeg 1. märts 1991 – 20. märts 2003
(12 aastat, 2 nädalat ja 5 päeva)
Toimumiskoht Iraak
Tulemus Lõppes 2003. aasta sissetungiga Iraaki
Osalised
Iraak  Ameerika Ühendriigid
 Suurbritannia
 Prantsusmaa
 Türgi
 Saudi Araabia
 Austraalia
Iraagi Kurdistan
 Saksamaa
 Holland
 Itaalia
 Hispaania
 Portugal
Väejuhid või liidrid
Saddam Hussein Ameerika Ühendriigid George H. W. Bush
Ameerika Ühendriigid Bill Clinton
Ameerika Ühendriigid George W. Bush
Ameerika Ühendriigid John Shalikashvili
Ameerika Ühendriigid Hugh Shelton
Ameerika Ühendriigid T. Michael Moseley
Suurbritannia John Major
Suurbritannia Tony Blair
Prantsusmaa François Mitterrand
Prantsusmaa Jacques Chirac
Saudi Araabia Fahd ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd
Saudi Araabia ‘Abd Allāh ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd
Jõudude suurus
Teadmata 6000 jalaväelast
50 lennukit
1400 õhuväelast
Kaotused
Teadmata arv hukkunuid
Teadmata arv õhutõrjesüsteeme
1 MiG-25
1 MiG-23
1 Su-22
1 UH-60 Black Hawk
(omade poolt, 26 hukkunut)
19 Ameerika Ühendriikide õhuväelast Khobari tornide pommirünnakus
5 RQ-1 Predatori

1400 tsiviilisikut

Iraagi lennukeelualade konflikt oli madala intensiivsusega relvakonflikt kahel Iraaki pärast lahesõda 1991. aastal Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Suurbritannia eestvedamisel üles seatud lennukeelualal. Ameerika Ühendriikide väitel oli lennukeelualasid vaja riigi põhjaosa kurdide ja lõunaosa šiitide kaitsmiseks. Nendes alades oli Iraagi lennukitel keelatud lennata. Lennukeelualasid turvasid Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia 2003. aastani, kui neid pärast sissetungi enam vaja ei olnud. Prantsusmaa osales õhuturbes aastani 1996.[1]

Iraagi võimude väitel hukkus lahesõja koalitsiooni õhulöökides lennukeelualadel 1400 tsiviilisikut.[2] Põhja-Iraagis tekkis autonoomne kurdide piirkond ning jäi ära kardetud 1988. aasta Anfali genotsiidi kordus, milles oli hukkunud kümneid tuhandeid tsiviilisikuid. Lennukeelualade esimese üheksa aasta jooksul tegid liitlased üle 280 000 patrulllennu.[3]

  1. "BBC News | FORCES AND FIREPOWER | Containment: The Iraqi no-fly zones". news.bbc.co.uk. Vaadatud 17. oktoobril 2019.
  2. Sponeck, Graf Hans-Christof; Sponeck, H. C. von; Amorim, Celso N. (oktoober 2006). A Different Kind of War: The UN Sanctions Regime in Iraq. Berghahn Books. ISBN 9781845452223.
  3. "Iraq Under Siege: Ten Years On". www.globalpolicy.org. Vaadatud 17. oktoobril 2019.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]