Iraagi lennukeelualade konflikt
| Iraagi lennukeelualade konflikt | |||
|---|---|---|---|
| Osa Iraagi sõja eelmängust | |||
|
Lennukeelualad mustade joontega eraldatud | |||
| Toimumisaeg |
1. märts 1991 – 20. märts 2003 (12 aastat, 2 nädalat ja 5 päeva) | ||
| Toimumiskoht | Iraak | ||
| Tulemus | Lõppes 2003. aasta sissetungiga Iraaki | ||
| Osalised | |||
|
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
|
1400 tsiviilisikut | |||
Iraagi lennukeelualade konflikt oli madala intensiivsusega relvakonflikt kahel Iraaki pärast lahesõda 1991. aastal Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Suurbritannia eestvedamisel üles seatud lennukeelualal. Ameerika Ühendriikide väitel oli lennukeelualasid vaja riigi põhjaosa kurdide ja lõunaosa šiitide kaitsmiseks. Nendes alades oli Iraagi lennukitel keelatud lennata. Lennukeelualasid turvasid Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia 2003. aastani, kui neid pärast sissetungi enam vaja ei olnud. Prantsusmaa osales õhuturbes aastani 1996.[1]
Iraagi võimude väitel hukkus lahesõja koalitsiooni õhulöökides lennukeelualadel 1400 tsiviilisikut.[2] Põhja-Iraagis tekkis autonoomne kurdide piirkond ning jäi ära kardetud 1988. aasta Anfali genotsiidi kordus, milles oli hukkunud kümneid tuhandeid tsiviilisikuid. Lennukeelualade esimese üheksa aasta jooksul tegid liitlased üle 280 000 patrulllennu.[3]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "BBC News | FORCES AND FIREPOWER | Containment: The Iraqi no-fly zones". news.bbc.co.uk. Vaadatud 17. oktoobril 2019.
- ↑ Sponeck, Graf Hans-Christof; Sponeck, H. C. von; Amorim, Celso N. (oktoober 2006). A Different Kind of War: The UN Sanctions Regime in Iraq. Berghahn Books. ISBN 9781845452223.
- ↑ "Iraq Under Siege: Ten Years On". www.globalpolicy.org. Vaadatud 17. oktoobril 2019.