Integreeritud programmeerimiskeskkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Integreeritud programmeerimiskeskkond (IDE, ingl integrated development environment) on tarkvararakendus, mis pakub programmeerijatele mitmekülgseid tööriistu tarkvara arendamiseks. IDE koosneb tavaliselt lähtekoodi redaktorist, silurist, rakenduse koostamise automatiseerimistööriistadest ning moodsamad IDE-d pakuvad ka intelligentset koodi lõpetamist. Mõnedesse IDE-desse, nagu näiteks Intellij ja Eclipse, on sisse ehitatud ka kompilaator, interpretaator või mõlemad[1]. Mõnikord on integreeritud ka versioonihalduse süsteem[1]. Eri IDE-del on eri ulatuses veel lisaks muid funktsioone, mis osalt võivad olla mõne tarkvara arendamise spetsiifilisema osa jaoks, näiteks klassiskeemid objektorienteeritud programmeerimise hõlbustamiseks.[2]

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Integreeritud programmeerimiskeskkonnad on disainitud olema ühtne programm, millega saaks sooritada kõik tarkvaraarenduseks vajalikud tööd, näiteks koodi kirjutamine, kompileerimine ja silumine. Võrreldes sellise tarkvaraarendusega, mis kasutab eri töödeks eri rakendusi, tõstab see programmeerija produktiivsust, sest kõik on ühes kohas koos ning kasutab sarnast kasutajaliidest.[2]

Selline tööriistade integreeritus vähendab ka nende ülesseadmiseks kuluvat aega ning võib vähendada ka võimalike ülesseadmisel tekkivaid probleeme, mis tõstab programmeerijate produktiivsust veelgi. Lisaks laseb tööriistade integreeritus implementeerida rohkem funktsionaalsust, näiteks saab koodi kirjutamise ajal seda pidevalt parsida ning anda süntaksivigade tekkimise korral neist programmeerijale märku.[2]

Paljud IDE-d on loodud spetsiifilise programmeerimiskeele jaoks, mis laseb neil disainida ning valida oma funktsionaalsust täpselt vastavalt selle programmeerimiskeele vajadustele, kuid on olemas ka mitmeid IDE-sid, mis töötavad mitme eri programmeerimiskeelega.[2]

Kuigi enamik moodsatest IDE-dest on graafilised, olid tekstipõhised IDE-d nagu Turbo Pascal populaarsed, kuni akendussüsteemid nagu Microsoft Windows said laialt levinuks. Tekstipõhised IDE-d kasutavad tihti funktsiooniklahve ja kiirklahve, et käivitada sageli kasutatavaid käske või makrosid.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Integreeritud programmeerimiskeskonnad muutusid võimalikuks siis, kui tarkvaraarendus hakkas käima läbi konsooli või terminali. Varem ei olnud see võimalik, sest programme kirjutati perfokaartidele või muule sarnasele, mis siis söödeti otse kompilaatorile. Dartmouth BASIC oli esimene keel, mis loodi IDE-ga[3]. Selle IDE oli käsupõhine ning seega ei näinud välja nagu need graafilised, menüüpõhised IDE-d, mis said populaarseks pärast graafiliste kasutajaliideste ilmumist. Sellest hoolimata integreeris see redigeerimise, faili halduse, kompileerimise, silumise ning teostamise, sarnaselt tänapäevastele IDE-dele.

Maestro I on Softlab Munichi toode, mis oli maailma esimene tarkvara integreeritud programmeerimiskeskkond.[4] See installeeriti 22 000 programmeerijale üle maailma. Maestro oli vaieldavalt 1970ndatel ja 1980ndatel selles vallas maailma liider. Tänapäeval üks viimaseid Maestro I eksemplare asub infotehnoloogia muuseumis Arlingtonis.

2018. aasta novembri seisuga on kõige populaarsemad IDE-d Eclipse ja Visual Studio.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Intellij features". Vaadatud 26.11.2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "What is an integrated development environment (IDE)?". Veracode.com. Vaadatud 26.11.2018.
  3. "Integrated development environment - IDE collections". Vaadatud 26.11.2018.
  4. "Interaktives Programmieren als Systems-Schlager". Computerwoche.de. Vaadatud 26.11.2018.
  5. "Top IDE index". Vaadatud 26.11.2018.