Inimese mikrobioom
Inimese mikrobioom on organismide kogum, mis asustab inimkeha ja suhtleb sellega.[2] See koosneb inimese kõikides mikrobiootades elavate mikroobide genoomide kogumikust. Inimese mikrobioom koosneb bakteritest, arhedest, viirustest ja eukarüootidest, mis elavad meie kehas ja väljaspool seda.[1] Inimese keha koloniseerivaid mikroobe on vähemalt sama palju kui keha somaatilisi rakke ning need mikroobid sisaldavad kindlasti palju rohkem geene kui inimese genoom.[3] Uuringutest on leitud, et iga inimese keharaku kohta leidub 1,3 bakterirakku.[4]
Mikrobioom mängib olulist rolli toitainete ja peremeesorganismi ainevahetuses, mõjutades seeläbi seedimist, imendumist ja energia salvestamist. Mikrobioom mõjutab inimese füsioloogiat nii tervise kui ka haiguste korral, aidates kaasa metaboolsete ja immuunfunktsioonide paranemisele või halvenemisele.[1] Düsbiootiline mikrobioom varases eas võib kahjustada kõiki kasvuga seotud teid, mistõttu ebaküps mikrobioom ei suuda kaitsta soolebarjäärje. Lisaks võib mikrobioomi düsbioos kahjustada põhitoitainete, sealhulgas asendamatute aminohapete metabolismi, takistades seeläbi normaalset kasvu. Häiritud soolestiku mikrobioota koostis võib häirida kasvuhormoonide normaalset tootmist. Tõendid on näidanud, et alatoitumine varases eas võib häirida püsivalt soolestiku mikroobide metabolismi.[5]
Inimese mikrobioom areneb pidevalt vastusena peremeesorganismist sõltuvatele teguritele nagu vanus, toitumine, elustiil, hormonaalsed muutused, päritud geenid ja põhihaigused. Inimese mikrobioomi koostise muutumine võib aga põhjustada eluohtlikke haigusi. Tasakaalustatud mikrobioom on tähtis on terviliku seisundi säilitamiseks.[6]
Inimese mikrobioomi suurim kontsentratsioon on leitud soolestikus. Seal leiduvad organismid on inimeste tervise säilitamise seisukohalt peamised tegijad. Uuringud on näidanud, et tervisega seotud probleemid võivad olla otseselt seotud soolestiku düsbiootilise flooraga. Samuti on düsbioosiga seostatud eluohtlikke terviseseisundeid alates vähist, südame-veresoonkonna haigustest, soolepõletikest ja antibiootikumiresistentsusest tingitud raskesti ravitavate bakteriaalsete infektsioonideni.[7][8]
Inimese mikrobioomi kujunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Inimese mikrobioomi kujunemine
Inimese mikrobioomi kujunemine saab alguse eostudes ning kestab kõige aktiivsemalt kuni teise eluaastani, kuid jätkub ka täiskasvanueas.[5] Esimese eluaasta jooksul koloniseerib lapse seedetrakti umbes 500–1000 erinevat liiki mikroobe.[9]
Mikrobioom on arenedes mõjutatud mitme teguri poolt. Selle kujunemist võivad mõjutada sünniviis, õdede-vendade olemasolu, raseduse pikkus, sünnikaal, antibiootikumide kasutamine esimestel eluaastatel, karvaste lemmikloomade olemasolu leibkonnas ja toitumine.[10]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ogunrinola, Grace A.; Oyewale, John O.; Oshamika, Oyewumi O.; Olasehinde, Grace I. (12. juuni 2020). "The Human Microbiome and Its Impacts on Health". International Journal of Microbiology (inglise). 2020: 1–7. DOI:10.1155/2020/8045646. ISSN 1687-918X. PMC 7306068. PMID 32612660.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ Grice, Elizabeth A.; Segre, Julia A. (2011). "The skin microbiome". Nature Reviews Microbiology (inglise). 9 (4): 244–253. DOI:10.1038/nrmicro2537. ISSN 1740-1526. PMC 3535073. PMID 21407241.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ Altmäe, Signe; Franasiak, Jason M.; Mändar, Reet (2019). "The seminal microbiome in health and disease". Nature Reviews Urology (inglise). 16 (12): 703–721. DOI:10.1038/s41585-019-0250-y. ISSN 1759-4812.
- ↑ Sender, Ron; Fuchs, Shai; Milo, Ron (2016). "Are We Really Vastly Outnumbered? Revisiting the Ratio of Bacterial to Host Cells in Humans". Cell. 164 (3): 337–340. DOI:10.1016/j.cell.2016.01.013. ISSN 0092-8674.
- ↑ 5,0 5,1 Robertson, Ruairi C.; Manges, Amee R.; Finlay, B. Brett; Prendergast, Andrew J. (2019). "The Human Microbiome and Child Growth – First 1000 Days and Beyond". Trends in Microbiology (inglise). 27 (2): 131–147. DOI:10.1016/j.tim.2018.09.008.
- ↑ Whiteside, Samantha A.; Razvi, Hassan; Dave, Sumit; Reid, Gregor; Burton, Jeremy P. (2015). "The microbiome of the urinary tract—a role beyond infection". Nature Reviews Urology (inglise). 12 (2): 81–90. DOI:10.1038/nrurol.2014.361. ISSN 1759-4812.
- ↑ Pascal, Mariona; Perez-Gordo, Marina; Caballero, Teresa; Escribese, Maria M.; Lopez Longo, M. Natividad; Luengo, Olga; Manso, Luis; Matheu, Victor; Seoane, Elena; Zamorano, Miguel; Labrador, Moisés; Mayorga, Cristobalina (17. juuli 2018). "Microbiome and Allergic Diseases". Frontiers in Immunology. 9. DOI:10.3389/fimmu.2018.01584. ISSN 1664-3224. PMC 6056614. PMID 30065721.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ Morgan, Xochitl C.; Huttenhower, Curtis (27. detsember 2012). Lewitter, Fran; Kann, Maricel (toim-d). "Chapter 12: Human Microbiome Analysis". PLoS Computational Biology (inglise). 8 (12): e1002808. DOI:10.1371/journal.pcbi.1002808. ISSN 1553-7358. PMC 3531975. PMID 23300406.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ Gilbert, Jack A; Blaser, Martin J; Caporaso, J Gregory; Jansson, Janet K; Lynch, Susan V; Knight, Rob (2018). "Current understanding of the human microbiome". Nature Medicine (inglise). 24 (4): 392–400. DOI:10.1038/nm.4517. ISSN 1078-8956. PMC 7043356. PMID 29634682.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link) - ↑ Wernroth, Mona-Lisa; Peura, Sari; Hedman, Anna M.; Hetty, Susanne; Vicenzi, Silvia; Kennedy, Beatrice; Fall, Katja; Svennblad, Bodil; Andolf, Ellika; Pershagen, Göran; Theorell-Haglöw, Jenny; Nguyen, Diem; Sayols-Baixeras, Sergi; Dekkers, Koen F.; Bertilsson, Stefan (31. mai 2022). "Development of gut microbiota during the first 2 years of life". Scientific Reports (inglise). 12 (1). DOI:10.1038/s41598-022-13009-3. ISSN 2045-2322. PMC 9156670. PMID 35641542.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)