Indrek Tenno
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (September 2025) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2025) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2025) |
.jpg)
Indrek Tenno (sündinud 1969. aastal Tartus) on Eesti prosaist, luuletaja ja publitsist.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on lõpetanud 1987. aastal Tartu 5. keskkooli. Aastatel 1988–1990 viibis ta kohustuslikus sõjaväeteenistuses. 2010. a bakalaureuseõppe lõputöö Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Lõputöö teema "Põhja-Euraasia šamanismi teoreetilised käsitlused". 2018. a kaitstud magistritöö Tartu Ülikooli usuteaduskonnas religiooniantropoloogia erialal. Lõputöö teema "Neošamanistlike liikumiste tekkimisest ja vormidest ning nende paigutumisest Põhja-Euraasia traditsioonilise šamanismi konteksti Lõuna-Siberi rahvaste näitel".
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Indrek Tenno novellid põimivad endasse kosmilise absoluudi otsinguid ja maise tavalise inimese igapäevast eluvalu. Tema tekstid loovad ühendusteid erinevate usundite vahel, näidates kokkuvõttes, et kõikide religioonide kujutletavad lõpp-punktid kohtuvad paratamatult, sest jumalikustumine kui inimelu ainus tõeline mõte võib toimuda läbi lõputute radade. Tema luule on aus ja otsekohene[viide?], isegi rõhutatult selge, kuigi võib viia segadusse liigselt tegevusväljale klammerdunuid.[viide?]
- "Pikk uni Taevariigis" (luulekogu) 2025. ISBN 9789916428238[1]
- "Hipilikud palverännakud" (reisiraamat) 2023. ISBN 9789916416020[2]
- "Apelsinipressijad" (novellikogumik) 2021. ISBN 9789916405130[3][4][5]
- "Elu algab neljakümneselt" Tõnis Tenno 100. sünnipäevaks (kogumik, kirjad, päevaraamat, dokumendid, fotod, lugemispäevik) 2007. ISBN 9789949155217
Proosa
[muuda | muuda lähteteksti]- Kosmos kiigutas hälli. Luule. Looming nr 8, 2023
- Setomaa nokturnid. Looming nr 5, 2022
- Toomemäe hämarad laternad. Looming nr 4, 2021
- Palvetajaritsikas. Looming nr 8, 2020
- Araabialik romanss. Looming nr 1, 2020
- Hingevalu. Looming nr 2, 2018
- Pulque. Looming nr 10, 2017
Reisiesseed
[muuda | muuda lähteteksti]- Maroko mõrumagus pale ehk kahe nädalaga „ramadanieksperdiks“, Postimees, 2025
- Keenia inimesed on loomadega vennad, Postimees, 2025
- Paapuad on vägagi alles, Postimees, 2023
- Filipiinid on peaaegu maailma äärel, Eesti Ekspress, 2020
- Nepal üllatab igal juhul, olgu hea või halvaga, Eesti Ekspress, 2020
- Ka sina, Etioopia!, Eesti Ekspress, 2019
- Laos on munkade lõbus paradiis, Postimees, 2019
- Taiwan on ulmefilm tulevikumaailmast, Postimees, 2018
- Islandi head ja vead nullivad üksteist ära, Postimees, 2018
- Venezuela hõimu juurde pääseb vaid kanuuga, Postimees, 2018
- Puna-Hiinas näeb vaid seda, mida tohib vaadata, Postimees, 2017
- Esimesed eestlased müstiliste Ica kivide muuseumis, Postimees, 2017
- Mehhiko – maa, kus ollakse õndsad, Eesti Ekspress, 2017
- Sri Lanka omapärane loodus on matkahuviliste paradiis, Postimees, 2016
- Armeenia pakub unustamatut elamust nõukasõbrale, Postimees, 2016
Teadusartiklid
[muuda | muuda lähteteksti]Publitsistika
[muuda | muuda lähteteksti]- Umbkeelsete taksojuhtide piinad, Postimees, 2023
- Kuressaare, mu arm ehk Vana arm ei roosteta, Meie Maa, 2020
- Enne robot, siis seks, Eesti Päevaleht, 2019
- Hansalinna süda väärib enamat, Tartu Postimees, 2017
- Eestlaste rahvusliku stressi põhjustest, Postimees, 2017
- On mõttetu, et iidse Tartu Raekoja platsi ümbritsevad tühjad pargid, Tartu Postimees, 2016
- Ida-Virumaa rapsoodia, Põhjarannik, 2016
Kultuuriesseistika
[muuda | muuda lähteteksti]- "Meister ja Margarita" — Bulgakovi lohutav vaim jätkab oma tööd ka haua tagant, Teater. Muusika. Kino, 2025
- Lugege, siin on usundiõpetuse haridusmiinimum, Postimees, 2025
- Väärt kogumik: uurime, kus on Eestis kohupiimanulk ja maasikavabariik, Postimees, 2024
- Kui maa on südames, ilm hinges ja virmalised üsas, Postimees, 2024
- Eeposlik ufouurimus, Eesti Ekspress, 2024
- Kadunud maailm, mis peitub meis kõigis, Postimees, 2024
- Eksortsismi praktiseeriva keskteemehe heatahtlik soovituskiri, Postimees, 2023
- Kapten Volkonogovi põgenemine, Teater. Muusika. Kino, 2023
- Taevasilla loojate vaikiv tunnistaja, Eesti Kirik, 2022
- Mircea Eliade kaunis ja üldinimlik ihalus, Postimees, 2022
- Kompromissitu ood piirideta vabadusele, Teater. Muusika. Kino, 2022
- Paratamatud paradoksid ja vabastava loobumise võlu, Postimees, 2021
- „Vaenulikud” ja „Roheline raamat”, Teater. Muusika. Kino, 2021
- Margaret Meadi vastikud ja vallatud paapuad, Postimees, 2021
- Kadumine iseendasse kui ainuvõimalik pääsetee, Teater. Muusika. Kino, 2020
- Kaks paavsti, Teater. Muusika. Kino, 2020
- Liivamandala ärapühkimine, Postimees, 2020
- Ka paavst on inimene, Teater. Muusika. Kino, 2020
- Hingeõnnistust välja ei pressi, Teater. Muusika. Kino, 2019
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ilmus Indrek Tenno debüütluulekogu „Pikk uni Taevariigis“, Postimees, 2025
- ↑ Hipilikud palverännakud. Lahkumine koroonapaanikas Nepalist, Postimees, 2023
- ↑ Indrek Tenno novellikogu on lugejale, kes julgeb maailma sügavalt tunnetada, Postimees, 2021
- ↑ Toomas Jürgenstein. Ajaränduri, meeleränduri ja palveränduri jutud, Postimees, 2021
- ↑ Ivika L. Nuut. „Apelsinipressijates” leiab ka loo Karja kirikust, Meie Maa, 2021
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Liina Raudvassar. Portreelugu-intervjuu Indrek Tennoga, Eesti Kirik, 2023
- Ühest õnneliku lõpuga lennuõnnetusest, Postimees, 2022
- Tartu Kalakasvatusseltsi „Säga“ lugu, Õhtuleht, 2017