India marabu

India marabu
India marabu
	;
Kaitsestaatus
	; Ohulähedane (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Toonekurelised Ciconiiformes;
Sugukond	Toonekurglased Ciconiidae;
Perekond	Marabu Leptoptilos;
Liik	India marabu;
Binaarne nimetus
	Leptoptilos dubius; (Gmelin, 1789)
Sünonüümid
	Ardea dubia; Ciconia marabou; Ardea argala

India marabu ehk argala (Leptoptilos dubius) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

India marabu on 120–152 cm pikk.^[2] Tiiva pikkus on 800–820 mm, saba on 310–335 mm pikk, jookse 320–330 mm, nokk 320–345 mm.^[3]

Pea ja kael on sulgedeta ja punast värvi. Selg, tiivad ja saba on mustad roheka läikega. Tiival on hele vööt. Rind ja kõht on valged. Nokk on kollane või rohekas.^[3] Jalad on tumedad.^[2] Silmad on valged.^[3]

Pulmarüüs on pea erepunane, kael kollane ja nokatüvik roosakas. Vööt tiival on hõbedane. Emaslinnud on eredamat värvi kui isased.^[4]

Udusulis pojad on valged.^[3]

Levik

Levila ulatub Põhja-Indiast Indohiinani, tõenäoliselt pesitsevad ainult Assamis.^[2]

India marabud elavad soodes, järvede ääres, riisipõldudel, metsades, rohumaadel ja põldudel. Neid on tavaliselt näha raibete juures ja linna servas asuvates prügilates.^[2]

Toitumine

Toituvad raibetest ja suuretest kaladest, kuid ka konnadest, roomajatest, suurtest putukatest, koorikloomadest ja vigastatud partidest. Tihti kogunevad raibete ja prügilate juurde koos teiste raipesööjatega.^[2]

On nähtud, kuidas india marabu neelab 5 minuti jooksul alla kaks 30 cm pikkust pühvli selgroolüli.^[2]

Pesitsemine

Tavaliselt pesitsevad suurtes kolooniates, mõnikord koos teiste liikidega. Pesa on 2 m lai ja 1 m sügav ning asub 12–23 m kõrgusel puu otsas. Võivad pesitseda ka kaljudel.^[2] Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud isaslinnu toodud okstest. Neil kulub selleks 2–4 päeva.^[4]

Pesitsevad oktoobrist jaanuarini. Kurnas on 2–4 muna^[2] mõõtmetega 77,3 × 57,5 mm.^[3] Mune hauvad mõlemad vanemad 34 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 142 päeva vanuselt.^[4]

Eluiga

India marabud võivad elada kuni 43-aastaseks.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2023). Leptoptilos dubius. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2023.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 464. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 4 5 Baker, E. C. Stuart (1929). The Fauna of British India including Ceylon and Burma. Birds (inglise). Kd 6. London: Taylor and Francis. Lk 328–329.
1 2 3 Singha, Hillaljyoti; Rahmani, Asad R.; Coulter, Malcolm C.; Javed, Salim (2003). "Breeding behaviour of the greater adjutant-stork Leptoptilos dubius in Assam, India". Journal of the Bombay Natural History Society. 100 (1): 9–26.

Välislingid

[1] BirdLife International (2023). Leptoptilos dubius. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2023.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 464. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Baker-3] 1 2 3 4 5 Baker, E. C. Stuart (1929). The Fauna of British India including Ceylon and Burma. Birds (inglise). Kd 6. London: Taylor and Francis. Lk 328–329.

[Singha-4] 1 2 3 Singha, Hillaljyoti; Rahmani, Asad R.; Coulter, Malcolm C.; Javed, Salim (2003). "Breeding behaviour of the greater adjutant-stork Leptoptilos dubius in Assam, India". Journal of the Bombay Natural History Society. 100 (1): 9–26.

[1]

[2]

[3]

[4]