India-Kreeka Kuningriik
|
India-Kreeka Kuningriik 200 eKr – 10 pKr | |||||
 | |||||
| Valitsusvorm | monarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Basileus |
Demetrius I (esimene, 200–180 eKr) Strato III (viimane, 25 eKr – 10 pKr) | ||||
| Pealinn |
Sirkap Sagala | ||||
| Pindala | 1 100 000 km² (150 eKr) | ||||
| Peamised keeled |
koinee gandhari paali sanskriti praakriti | ||||
| |||||
India-Kreeka Kuningriik (ka Yavana Kuningriik) oli vanakreeka riik Hindustani poolsaarel.[1] See kattis enamuse tänapäeva Pakistanist, hõlmates ka Loode-India ja Afganistani idaosa.
Kuningriik koosnes väiksematest hellenite riikidest, mille pealinnad olid Taxila, Sagala, Pushkalavati ja Bagram.[2][3][4] Võimalik, et neid (osa)riike oli veel.
Selle loojaks oli Kreeka-Baktria kuningas Demetrius I, kes tungis umbes aastal 200 eKr Indiasse.[5] Seejärel jagunesid Seleukiidide Riigist idas elanud kreeklased Kreeka-Baktria ja India-Kreeka riikide vahel.[6] Kaks sajandit kreeklaste võimu tõi kaasa kreeka ja india keelte, sümbolite ja ideede põimumise, millest annavad tunnistust mündid ning arhitektuur.[7] Selle perioodi mõjud on näiteks Gandhāra kunstis tajutavad tänaseni.[8] Samuti võisid kuningriigis rahvad mingil määral seguneda. Kuningriigi rajanud Demetrius I oli kreeklane vähemalt isa kaudu. Demetriusele korraldati abielu Seleukiidide juhi Antiochos III Suure tütrega. Hilisemate India-Kreeka kuningate rahvus on segasem.
Riik hakkas lagunema pärast kuningas Menander I surma aastal 130 eKr. Ravi jõest idas tekkisid uued riigid, kus kehtis oma raha, näiteks Yaudheya, Arjunayanas ja Audumbaras. Yaudheya ja Arjunayanasis räägiti võidetud sõjast.[9][10] Varsti tekkisid Mathuras Datta ja Mitra dünastiad. India-Kreeka lõppes 10. aastal pKr, kui selle alad vallutas Indo-Sküüdi Kuningriik. Kreeklaste kogukonnad jäid Indiasse püsima veel sajanditeks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Wilson, John (1877). Indian Caste (inglise). Times of India Office. Lk 353.
- ↑ Mortimer Wheeler Flames over Persepolis (London, 1968). Pp. 112 ff. It is unclear whether the Hellenistic street plan found by Sir John Marshall's excavations dates from the Indo-Greeks or from the Kushans, who would have encountered it in Bactria; Tarn (1951, pp. 137, 179) ascribes the initial move of Taxila to the hill of Sirkap to Demetrius I, but sees this as "not a Greek city but an Indian one"; not a polis or with a Hippodamian plan.
- ↑ "Menander had his capital in Sagala" Bopearachchi, "Monnaies", p. 83.
- ↑ McEvilley supports Tarn on both points, citing Woodcock: "Menander was a Bactrian Greek king of the Euthydemid dynasty. His capital (was) at Sanghol in the Punjab, "in the country of the Yonakas (Greeks)"." McEvilley, p. 377. However, "Even if Sagala proves to be a city, it does not seem to be Menander's capital for the Milindapanha states that Menander came down to Sagala to meet Nagasena, just as the Ganges flows to the sea."
- ↑ Thonemann, Peter (14. jaanuar 2016). The Hellenistic World: Using Coins as Sources (inglise). Cambridge University Press. Lk 97. ISBN 978-1-316-43229-7.
- ↑ "Indo-Greek Campaigns".
- ↑ "A vast hoard of coins, with a mixture of Greek profiles and Indian symbols, along with interesting sculptures and some monumental remains from Taxila, Sirkap and Sirsukh, point to a rich fusion of Indian and Hellenistic influences", India, the Ancient Past, Burjor Avari, p. 130
- ↑ Ghose, Sanujit (2011). "Cultural links between India and the Greco-Roman world". Ancient History Encyclopedia
- ↑ "Most of the people east of the Ravi already noticed as within Menander's empire -Audumbaras, Trigartas, Kunindas, Yaudheyas, Arjunayanas- began to coins in the first century BC, which means that they had become independent kingdoms or republics.", Tarn, The Greeks in Bactria and India
- ↑ Tarn, William Woodthorpe (24. juuni 2010). The Greeks in Bactria and India. Cambridge University Press. ISBN 9781108009416.