Impeachment

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Tagandamisjuurdlus (inglise keeles impeachment) on üldises õiguses legislatiivorgani ametniku vastu algatatud kriminaalmenetlus.

Suurbritannia[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannias tegutseb tagandamisjuurdluses parlamendi alamkoda prokuröri ning lordide koda kohtunikuna. Süüdimõistmise korral on määratud trahve, vangistust ning isegi surmanuhtlust.

Ameerika Ühendriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse puhul algatab menetluse Esindajatekoda ning kohtunikuna tegutseb Senat. Kõige karmim karistus on ametist eemaldamine.

Andrew Johnson oli esimene Ameerika Ühendriikide president, kelle suhtes impeachment algatati. 1868. aastal esitati talle süüdistus selle eest, et ta püüdis õigusvastaselt eemaldada ametist toonast sõjasekretäri Edwin Stantonit, et ta sundis üht kindralit Kongressi välja antud õigusakti rikkuma ning lugupidamatusega Kongressi suhtes. Johnson mõisteti õigeks ühehäälelise häälteenamusega. 1974. aastal algatas Esindajatekoda kolmel alusel impeachmenti Richard Nixoni suhtes, kuid viimane astus enne menetluse algust tagasi. Detsembris 1998 esitas Esindajatekoda süüdistuse Bill Clintoni suhtes. Clintonit süüdistati valetunnistuste andmises ning õigusemõistmise takistamises, mis puudutas tema suhte uurimist Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga. Istungil hääletas Senat süütuksmõistmise poolt. Valetunnistuste andmise osas langesid hääled 55-45 ja õigusemõistmise takistamise osas 50-50. Süüdimõistmiseks oleks olnud vaja 67 häält. Kolmas Ühendriikide juhtum selles vallas on 2019. aastal, kui Senatisse saadetakse Donald Trump.