Mine sisu juurde

Ilmuti

Allikas: Vikipeedia

Ilmuti on töötlemislahus, mis muudab säritatud hõbedasoolas salvestatud latentse kujutise nähtavaks tumedaks metalliliseks hõbedaks. Ilmuti koosneb enamasti ühest või kahest ilmutavast ainest (metool, hüdrokinoon, fenidoon, amidool jne), konserveerivast ainest (enamasti naatriumsulfit), aktiveerivast ainest (sooda, kaaliumkarbonaat jne) ja looristusvastasest ainest (kaaliumbromiid). Ilmuti omadusteks on ilmutamiskiirus, teralisus, saadava kujutise teravus, kontrasti tasandavus jm. Ilmuteid koostatakse retsepti järgi või ostetakse valmiskujul kontsentraatidena. Igal ilmutil on konkreetne ilmutusaeg, mille vältel ta filmi või fotopaberit vajaliku tiheduse ja kontrastsuseni töötleb. Viimane sõltub ilmuti temperatuurist, filmitüübist ja ilmuti segamise aktiivsusest töötlemise ajal. Need on ilmuti tootja poolt reglementeeritud. Ilmutid jagunevad otstarbe järgi peen-, normaal- ja jämeterailmutiteks, kahelahuselisteks, tasandavateks, kiir- jne ilmutiteks. 19. sajandi eestikeelses kirjanduses nimetati ilmutit pildi väljakutsumise vedelikuks.[1]

  1. Linnap, Peeter (2013). Maailma fotograafia ajalugu. Tartu: Tartu Kõrgem Kunstikool. Lk 364. ISBN 9789985991596.