Ilmajoki vald

Allikas: Vikipeedia
Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!

Ilmajoki on 1865[7]. aastal loodud Soome vald, mis asub Lõuna-Pohjanmaa maakonnas. Vallas elab 12 165 inimest[2] ja selle pindala on 579,79 km², millest 2,89 km² on veekogud. Asustustihedus on 20,2 inimest/km². Naabrid on Isokyrö valdKurikka linnLaihia vald ja Seinäjoki linn.

Endine Ilmajoki kihelkond on maastiku ja looduse poolest põhjamaine avamaastik. Ilmajokist läbi voolava Lõuna-Pohjanmaa suurima jõe Kyrönjoe kaldad on Soome viljaaidaks. Kyrönjoki on valitud üheks Soome rahvusmaastikuks.

lmajoki elanikest viiendik on alla 14-aastased. Elanike arv on kasvanud viimase kümne aastaga umbes 700 inimese võrra. [8] Ilmajoki valla maksumäär 20,25 on Lõuna-Pohjanmaa valdadest madalaim (Lõuna-Pohjanmaa keskmine on 21,23 %) [9] Ilmajoe taastuvenergia toodang on suurem kui energiakasutus.[10]

Ilmajokist pärit kuulsaimad sportlased on odaviskaja Tero Pitkämäki ja maadleja Marko Yli-Hannuksela. Igal aastal toimuvad Ilmajoe Muusikapidu toob juunis tuhandeid ooperikülalisi. Ilmajokis on palju vaatamisväärsusi eriti ajaloohuvilisele külastajale. 

Ettevõtlusel, kuhu kuulub ligi 1000 ettevõtet on Ilmajokis pikk traditsioon. Lõuna-Pohjanmaa Ettevõtjate iga-aastases uuringus on vald olnud korduvalt ettevõtlussõbralikkuse poolest esiotsas. [17]

Suurim tööstusettevõte on Altia Koskenkorva tehas, kus valmistatakse etanooli toorainet Koskenkorva viina. Koskenkorva on kujunenud üheks Soome tuntuimaks brändiks, mida tuntakse ka rahvusvaheliselt.[18] Ilmajoki on arenenud bio- ja keskkonnamajanduses.

Ilmajoki Rengonkyläs asub rahvusvahelistele normidele vastav eralennuväli. Läbi valla jookseb Suupohja rajana tuntud rajaosa Seinäjoki–Kaskinen. Ilmajokist Seinäjokisse on 17 km, Vaasasse 70 km, Tamperesse 150 km ja Helsingisse 360 km.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ilmajoki on koos mitmete teiste Lõuna-Pohjanmaa valdadega kuulunud algselt suurde Kyrö/Kyrönjoensuu/Pohjankyrö ehk tänasesse Isonkyrö kihelkonda. Ilmajoki kirikuvald asutati selle osana aastal 1516 ja sinna kuulusid tänapäevased Alavude, Jalasjärve, Kauhajoe, Kurika, Peräseinäjoe ja Seinäjoe alad. Isostakyröst eraldus see ala iseseisvaks Ilmajoki kihelkonnaks 1532. aastal, kui rajati Ilmajoki kogudus. Tegelikult toimus eraldumine Kyröst tõenäoliselt alles 1550. aastatel.[12] Esimene kohtuistung Ilmajokis toimus 1554. Omavalitsus loodi Ilmajokis alles 1571. aastal, mil mainitakse esmakordselt Ilmajoki haldusülemat.[13]

Suur-Ilmajokist on seejärel eraldunud AlavusJalasjärviKauhajokiKurikkaPeräseinäjoki ja Seinäjoki. Ilmajoki vald loodi 1867. aastal, kui kohalik omavalitsus eraldati 1865. aasta omavalitsusseaduse kohaselt kogudusest.

Aastatel 1596–1597 toimunud nuiassõja talupoegade juht Jaakko Ilkka oli Ilmajokist ja paikkonnas toimus sõjaga seotud Santavuore võitlus 1597. aasta veebruaris.

Ilmajokis on ka mitmeid ehedaid poolteise- ja kahekorruselisi pohjalatalusid. Ka Ilmajokis valmistatud Könnin-kellade ja Nopankylä vankriseppade kontsentratsioon räägivad Ilmajoki pikaajalisest ehitus- ja disainitraditsioonist.

Vaatamisväärsuseid[muuda | muuda lähteteksti]

•  Ilka plats ja seal asuv 1924. aastal rajatud Ilka ausammas ning 1954. aastal rajatud Lakeude maaparandaja -sammas

•  Jaakko Ilka kodutalu mälestusmärk Koskenkorvas

•  Yli-Laurosela talumuuseum, näide vanast Pohjanmaa ehituskunstist

•  Ilmajoki muuseum

•  Alajoki kaunid Pohjanmaa aasa- ja jõemaastikud

•  Santavuori mägi ja selle tuulikud

•  Tuoresluoma metsasalud, Lääne-Soome looduskaitsekeskuse poolt kaitstav metsasalu

Tuoresluoma, Loukasmäe allikas, Hassulanneva allikas ja Kilsukylä allikas, Lääne-Soome looduskaitsekeskuse kaitstavad väikeveekogud.