Iiri untsiaal
Iiri untsiaal või iiri majuskel on varakeskajal kasutusel olnud kirjastiil, untsiaali regionaalselt levinud vorm, mis reast välja ulatuvate pikendite poolest sarnaneb veidi pooluntsiaaliga.
Iiri untsiaali iseloomulikud jooned:
- a insulaarkirjale omase oc-kujuga
- erilise kujuga looklev g, mis meenutab 5. ja 6. sajandi kaldse untsiaalkirja g tähekuju
- ligatuuride e on väga kitsa diagonaalse paunaga, tõmmatud sule küljega
- n untsiaalile tüüpilise suurtähevormiga ja veidi nõgusa diagonaaljoonega
- pikkade tähtede postid on sageli nuiataolise paisutusega tipus
- h vasakule kalduva postiga
- d, p ja q paunad on väga avarad
- sagedased on gn-, gr-, ri- ja ti-ligatuurid, mõnikord on ligatuurina ka pikem täheühend (aeter)
- suurtähtedena võivad esineda untsiaali-A ja untsiaali-G.
Iiri untsiaalis on kirjutatud mõned püha Columbanuse kloostritega seotud käsikirjad, nagu Bobbio Orosius[1], Codex Usserianus I[2] ja Ambrosiana Basileios[3].