Ihtüosaurused
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Kalasisalikud | |
|---|---|
 Ichthyosaurus anningae | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Ihtüosaurused ehk kalasisalikud Ichthyosauria |
Ihtüosaurused (Ichthyosauria; vanakreeka keele sõnadest ἰχθύς 'kala' ja σαῦρος 'sisalik') ehk kalasisalikud on selts väljasurnud roomajaid, kes olid keskaegkonnas elutsenud kalataolised ujusisalikud.
Esimesed ihtüosaurused elunesid mesosoikumi ürgmeredes 250 miljonit aastat tagasi varatriiases, veel enne esimesi dinosauruseid. Ei ole teada, millistest loomadest nad täpselt pärinesid. Nad arenesid oletatavasti merre tagasi elutsema suundunud maismaaroomajatest, kes olid kujunenud juba diapsiidideks. Triiases toimus nende arengus suurim õitseng, mille jooksul nende varasemad piklikumad vormid evolutsioneerusid sööstvamateks ja kiskjalikemateks. Tol ajal tekkisid niisamuti kõige kogukamad ihtüosaurused, kes kasvasid pikkuselt üle 15 meetri. Enamiku liikide isendid kasvasid vaid mõne meetri pikkuseks. Juura ja varakriidi ürgmeredes said nende konkurentideks sugukond Metriorhynchidae, plesiosaurused ja haid, seetõttu nende vormirikkus vähenes tunduvalt. Kriidiajastu keskel, umbes 93 miljonit aastat tagasi surid nad seni teadmata põhjustel täielikult välja, seda veel enne hiidsisalikke ehk dinosauruseid.
Teadus jõudis ihtüosauruste olemasolu jälile 19. sajandi alguses, mil leiti nende peaaegu täielikke luustikke. 1834. aastal anti neile vastav nimetus. Lisaks on viimastel aastakümnetel avastatud mitmeid liike, tänaseks on tuntud umbes viiskümmend sugukonda. Teadlastele sai nende üldine anatoomia selgeks juba varem. Saksamaa setedest on leitud hulgaliselt täielikult säilinud kivistisi, mis sageli sisaldavad ka säilmeid pehmematest kehaosadest.
Ihtüosaurused olid kalakujulised. Nende käpad olid evolutsioneerunud uimedeks, millel olid täiendavad varbad ja varbalülid. Turjal oli sageli seljauim. Loom tõukas ennast edasi sabaga, kuhu kinnitus vertikaalne sabauim, mille alumisest sagarast kulges läbi selgroog. Pehme ja sileda naha tõttu ujusid nad kiirelt. Kere oli külgedelt lapergune, kuid pea teravakujuline. Lõualuudes oli enamasti küllaltki väikeseid hambaid või puudusid need sootuks. Kitsaste nokistega püüdsid nad põhiliselt kalu ja kaheksajalgu. Mõned liigid sukeldusid sügavustesse, neil olid arenenud hiigelsilmad, et pimeduses saaki jahtida. Ihtüosaurused olid kindlasti elussünnitajad ja oletatavasti püsisoojased.
Nad sarnanesid nokiste ja uimede poolest tänapäeva delfiinlastele ja hailaadsetele.
Taksonoomia
[muuda | muuda lähteteksti]
Ichthyosauria bioloogilist seltsi kirjeldas esimest korda Henri Marie Ducrotay de Blainville (1835).[1] Ta ei andnud seltsile määratlust, vaid lihtsalt loetles tol ajal teada olevaid kivistisi. Kuna enamik tolleaegseid teadlasi ei pidanud evolutsiooni võimalikuks, eeldati loomarühmade vahel olevat selged eristuvused. Ka tulevaste leidude puhul ei arvatud kahtlust tekkivat, et kas need kuuluvad samasse seltsi. 1840. aastal pakkus Richard Owen välja seltsi Ichthyopterygia. See ei tähendanud laiahaardelisemat rühma, vaid oli sama taksoni teine nimetus.[2]
Tänapäeva vaadete järgi tuleks loomarühmasid paremini määratleda. Eeldatakse, et need on evolutsioonis arenenud järkjärguliselt järjestikuliste lahknemiste evolutsioonilises protsessis.
 | Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ H. M. D. de Blainville. Description de quelques espèces de reptiles de la Californie, précédée de l'analyse d'une système générale d'Erpetologie et d'Amphibiologie. – Nouv. Annal. Mus. Hist. Nat. Paris', 1835, 4, lk 233–296.
- ↑ R. Owen. Report on British fossils reptiles. – Report of the British Association for the Advancement of Science, 1840, 9, lk 43–126.