Iguaanlased
| Iguaanlased | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Sisalikulised Sauria |
| Sugukond |
Iguaanlased Iguanidae Nikolaus Michael Oppel, 1811 |
Iguaanlased (Iguanidae) on soomuseliste seltsi sisalikuliste alamseltsi kuuluv sugukond.
Nad on levinud peamiselt Ameerikas, eriti Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Kariibi mere saartel.
Iguaanlasi iseloomustab tavaliselt tugev kehaehitus, pikk saba ja hästi arenenud jäsemed. Enamik liike on taimtoidulised, toitudes peamiselt lehtedest, viljadest ja õitest, kuid noorloomad võivad süüa ka väiksemaid selgrootuid.
Sugukonna tuntumad esindajad on roheleeguan ehk harilik leeguan, ninasarvik-männassabaleeguan ja meriiguaan, kes on kohastunud eluks ookeanis ja toitub vetikatest.
Iguaanlased elavad väga erinevates elupaikades – vihmametsades, kuivades põõsastikes, kivistel rannikualadel ja saartel. Paljud liigid on head ronijad ning veedavad suure osa ajast puude otsas või päikese käes soojenedes.
Paljunemine toimub munemise teel. Emased munevad liiva või pinnasesse kaevatud pesadesse, kus munad arenevad ilma vanemliku hoolitsuseta.
Mitmed iguaanlaste liigid on ohustatud elupaikade kadumise, jahipidamise ja invasiivsete liikide tõttu.