Idomeneus
Idomeneus (kreeka Ἰδομενεύς) oli vanakreeka mütoloogias Kreeta valitseja Deukalioni poeg[1] ning Minose ja Pasiphae lapselaps. Ta oli Orsilochose isa.[2]
Idomeneus oli üks Helena kosilastest. Kuna kõik kosilased olid vandunud, et kaitsevad Helena tulevast abielu, tuli ka Idomeneus Menelaosele appi, kui Paris viimaselt naise röövis. Idomeneus juhtis Trooja sõjas kreetalaste 80-laevalist sõjaväge.
"Iliases" on Idomeneus tähtis tegelane. Ta on vanem kui enamik Kreeka väejuhte, ent teda kujutatakse suurepärase sõjamehena. Ta oli üks üheksast mehest, kes pakkusid end vabatahtlikuna kahevõitlusesse Hektoriga, samuti üks neist kreeklastest, kes olid peidus Trooja hobuses.
Pärast sõja lõppu jäi Idomeneuse juhitud laevastik koduteel tormi kätte, milles hävisid 79 laeva 80-st. Idomeneus tõotas pääsemise puhul ohverdada Poseidonile esimese Kreetal kohatud elusolendi. Selleks osutus ta aga enda poeg Idamantes. See, kas ta poja ohverdas või mitte, on loo eri versioonides esitatud erinevalt. Ühes versioonis oli kogu ta pere valmis end ohverdama, misjärel Poseidon leebus ja jättis kõik ellu. Enamikus müüdiversioonides pagendati Idomeneus Kreetalt: kas tegeliku pojatapu tõttu[3] või seepärast, et vahepeal oli võimu enda kätte haaranud uus valitseja Leukos.[4] On säilinud ka versioon, mille järgi Idomeneus lihtsalt naasis Kreetale ja valitses seal rahus kuni surmani.
Idomeneuse loo teemal on Wolfgang Amadeus Mozart kirjutanud ooperi "Idomeneo" (1781).[5]