Ida-toonekurg

Ida-toonekurg
Ida-toonekurg
	;
Kaitsestaatus
	; Väljasuremisohus (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Toonekurelised Ciconiiformes;
Sugukond	Toonekurglased Ciconiidae;
Perekond	Toonekurg Ciconia;
Liik	Ida-toonekurg;
Binaarne nimetus
	Ciconia boyciana; Swinhoe, 1873
	; Ida-toonekure levila; kollane – pesitsusala; sinine – talvitusala

Ida-toonekurg (Ciconia boyciana) on toonekurglaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Ida-toonekurg on 110–115 cm pikk.^[2] Tiiva pikkus on 620–670 mm.^[3] Isaslind on veidi suurem kui emaslind.^[2]

Sulestik on peamiselt valge, tiivad on mustad. Nokk on must, jalad on oranžid.^[4] Silma ümbrus on punane, silmad on valged. Noorlinnud on tuhmimat värvi.^[2] Sarnaneb välimuselt valge-toonekurega, kuid valge-toonekure nokk on punane.^[4]

Levik

Ida-toonekured pesitsevad Kagu-Siberis ja Kirde-Hiinas. Talvitavad Lõuna- ja Kagu-Hiinas, Koreas ja Jaapanis.^[2]

Elavad padurates, märgadel rohumaadel, jõgede kallastel ja riisipõldudel.^[2]

Toitumine

Ida-toonekured toituvad peamiselt kaladest, eriti harilikest vingerjatest, kaugida unimudilatest ja kuldkaladest. Söövad ka putukaid, kahepaikseid, tigusid, vihmausse ja väikseid linde.^[2]

Toituvad üksi või kuni 16-linnulistes parvedes.^[2]

Pesitsemine

Ida-toonekured pesitsevad üksikult või hajusates kolooniates.^[2] Pesa läbimõõt on umbes 2 m. Pesa asub puu otsas 10–15 m kõrgusel.^[5] Inimasustusele lähemal pesitsevad kõrgemal.^[6] Võivad kasutada sama pesa mitu aastat järjest.^[2]

Kurnas on 2–6 muna^[2] mõõtmetega 75,2 × 58,1 mm.^[3] Mune hauvad mõlemad vanemad^[5] 32–35 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 55 päeva vanuselt.^[2]

Eluiga

Ida-toonekurg võib elada 48-aastaseks.^[2]

Viited

↑ BirdLife International (2018). Ciconia boyciana. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 461. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 Baker, E. C. Stuart (1929). The Fauna of British India including Ceylon and Burma. Birds (inglise). Kd 6. London: Taylor and Francis. Lk 323.
1 2 Meyer de Schauensee, Rodolphe (1984). The Birds of China (inglise). Washington: Smithsonian Institution Press. Lk 138. ISBN 0-87474-362-1.
1 2 Yoon, Jongmin; Ha, Hae-Sook; Jung, Jung-Shim; Park, Shi-Ryong (2015). "Post-Mating Sexual Behaviors of Oriental Storks (Ciconia boyciana) in Captivity" (PDF). Zoological Science. 32 (4): 331–335. DOI:10.2108/zs140178.
↑ Cheng, Lei; Zhou, Lizhi; Yu, Chao; Wei, Zhenhua; Li, Chunhua (2023). "Flexible nest site selection of the endangered Oriental Storks (Ciconia boyciana): Trade-off from adaptive strategies". Avian Research. 14. DOI:10.1016/j.avrs.2023.100088.

Välislingid

[1] BirdLife International (2018). Ciconia boyciana. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.

[del_Hoyo-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 461. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Baker-3] 1 2 Baker, E. C. Stuart (1929). The Fauna of British India including Ceylon and Burma. Birds (inglise). Kd 6. London: Taylor and Francis. Lk 323.

[Meyer-4] 1 2 Meyer de Schauensee, Rodolphe (1984). The Birds of China (inglise). Washington: Smithsonian Institution Press. Lk 138. ISBN 0-87474-362-1.

[Yoon-5] 1 2 Yoon, Jongmin; Ha, Hae-Sook; Jung, Jung-Shim; Park, Shi-Ryong (2015). "Post-Mating Sexual Behaviors of Oriental Storks (Ciconia boyciana) in Captivity" (PDF). Zoological Science. 32 (4): 331–335. DOI:10.2108/zs140178.

[Cheng-6] Cheng, Lei; Zhou, Lizhi; Yu, Chao; Wei, Zhenhua; Li, Chunhua (2023). "Flexible nest site selection of the endangered Oriental Storks (Ciconia boyciana): Trade-off from adaptive strategies". Avian Research. 14. DOI:10.1016/j.avrs.2023.100088.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]