Ida-Karjala
 | Artiklis puuduvad viited. |
Ida-Karjala on piirkond Kirde-Euroopas, mis tänapäeval jaguneb Soome ja Venemaa vahel.
Kui Karjala jagunes 14. sajandil Rootsi ja Novgorodi vabariigi (hiljem Moskva tsaaririigi) vahel Lääne- ja Ida-Karjalaks, siis piir erines tänasest oluliselt ja oli sajandi jooksul küllatki liikuv.
Lõplikult kujunes Lääne- ja Ida-Karjala piir pärast Hamina rahu ja 1860. aastate piirimuudatusi Siestarjoe ümbruses Venemaa keisririigi valduse aegu.
Pärast Talvesõda liideti osa Lääne-Karjalat (Viiburi ja Käkisalme ümbrus) Ida-Karjala aladega ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1947. aastal liideti osa endist Lääne-Karjalat (Viiburi ja Käkisalme ümbrus) hoopis Leningradi oblastiga ning Karjala-Soome NSV-sse jäid Lääne-Karjalast ainult Sortavala ja Pitkäranna ümbrus.
Tänapäeval mõistetakse Ida-Karjala all üldiselt Karjala Vabariiki. Selle põhjosas on alasid läinud Murmanski ja Arhangelski oblastisse ning lõunaosas on Lääne-Karjala ajaloolisi alasid (Laadoga Karjala, Raja-Karjala, Sortavala ja Pitkäranna ümbrus).