ISO 55000

ISO 55000 on rahvusvaheline standard, mis hõlmab mis tahes vara haldamist. Enne seda avaldas Briti standardiorganisatsioon 2004. aastal materiaalse vara kohta avalikult kasutatava spetsifikatsiooni (PAS 55). Varahaldusstandardite seeria ISO 55000 [1] [2] käivitati 2014. aasta jaanuaris.

EVS-ISO 55000:2015

Selles rahvusvahelises standardis esitatakse ülevaade varahaldusest, selle põhimõtetest, terminoloogiast ja varahalduse kasutuselevõtmisega eeldatavasti kaasnevatest eelistest. Seda rahvusvahelist standardit saavad kohaldada igat liiki ja igas suuruses organisatsioonid igat liiki vara suhtes.

MÄRKUS 1. Selles rahvusvahelises standardis on silmas peetud eelkõige materiaalse vara haldamist, kuid seda saab kohaldada ka muude varaliikide suhtes.

MÄRKUS 2. Selles rahvusvahelises standardis ei esitata rahanduslikke, raamatupidamislikke ega tehnilisi juhiseid konkreetsete varaliikide haldamiseks.

MÄRKUS 3. Standardites ISO 55001, ISO 55002 ja selles rahvusvahelises standardis tähendab termin „varahalduse juhtimissüsteem“ vara haldamiseks kasutatavat juhtimissüsteemi.

Ajalugu

PAS 55 koostati algselt 2004. aastal varahalduse instituudi juhtimisel. Seejärel vaadati see läbi põhjalikult koos 50 osaleva organisatsiooniga 15 tööstussektorist 10 riigis. PAS 55: 2008 (saadaval nii inglise kui ka hispaania keeles) avaldati 2008. aasta detsembris koos spetsifikatsiooni enesehindamise tööriistakomplektiga.

PAS andis juhiseid ja 28-punktiliste nõuete kontrollnimekirja heade varade haldamise tavadest; tavaliselt oli see asjakohane gaasi-, elektri- ja veetranspordi, maantee-, õhu- ja raudteetranspordisüsteemide, avalike rajatiste, protsessi-, tootmis- ja loodusvarade tööstuses. See oli võrdselt kohaldatav nii avalikus kui ka erasektoris, reguleeritud või reguleerimata keskkonnas.

Standard jagati kaheks osaks:

1. osa – Füüsilise infrastruktuuri varade optimeeritud halduse spetsifikatsioon;
2. osa – Juhised PAS 55-1 kohaldamiseks.

Sellega kaasnes ka varahaldurite põhjalik pädevuste raamistik.

ISO 55000 seeria

2010. aasta augustis asutatud ISO projektikomitee 251 pidas oma esimese plenaaristungi Austraalias Melbourne'is 2011. aasta alguses; viimane koosolek toimus 2013. aasta alguses Calgarys. Pärast peaaegu neli aastat arendustööd käivitati 5. veebruaril 2014 Londonis kolm rahvusvahelist standardit (55000/1/2):

• ISO 55000: 2014 Varahaldus – ülevaade, põhimõtted ja terminoloogia
• ISO 55001: 2014 Varahaldus – haldussüsteemid – nõuded
• ISO 55002: 2018 juhised ISO 55001 kohaldamiseks (vt allpool 2018. aasta värskendust)

Need standardid on saadaval inglise, prantsuse, hispaania, vene, hiina, jaapani, hollandi, rootsi, taani, portugali (Brasiilia) ja portugali (Portugal), pärsia, serbia ja soome keeles. 2015. aastal loodi ISO tehniline komitee 251, et jätkata varahaldusstandardite väljatöötamist ja kolme olemasoleva standardi väljatöötamist. 2016. aastal käivitati ISO 55002 ametlik muutmisprotsess. [5] 2017. aastal käivitati kaks uut projekti:

• ISO/TS 55010 – juhend varahalduse, rahanduse ja raamatupidamise vastavusse viimiseks (avaldatud 2019. aasta septembris, vt allpool)
• ISO 55011 – juhend valitsuse varahalduspoliitika väljatöötamiseks (eesmärk aastaks 2021)

EVS-ISO 55000 seeria kehtivad Eesti versioonid

• EVS-ISO 55000:2015 Varahaldus. Ülevaade, põhimõtted, terminoloogia
• EVS-ISO 55001:2015 Varahaldus. Juhtimissüsteemid. Nõuded
• EVS-ISO 55002:2019 Varahaldus. Juhtimissüsteemid. Juhised standardi ISO 55001 kohaldamiseks
• ISO/TS 55010:2019 Varahaldus – juhend finantshalduse finants- ja mittefinantsfunktsioonide vastavusse viimiseks

EVS-ISO 55000:2015

See Eesti standard on:

• Rahvusvahelise standardi ISO55000:2014 ingliskeelse teksti sisu poolest identne tõlge eesti keelde. Tõlgendus erimeelsuste korral tuleb lähtuda ametlikes keeltes avaldatud tekstidest;
• jõustunud Eesti standardina selle kohase teate avaldamisega EVS Teataja 2015. aasta detsembrikuu numbris.
• Standardi tõlke koostamise ettepaneku on esitanud tehniline komitee EVS/TK33 „Juhtimissüsteemid ja vastavushindamine“, standardi tõlkimist on korraldanud Eesti Standardikeskus ning rahastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
• Standardi on tõlkinud Elektrilevi OÜ, standardi on heaks kiitnud EVS/TK 33.
• Standardi mõnele sättele on lisatud Eesti olusid arvestavaid märkusi, selgitusi ja täiendusi, mis on tähistatud Eesti maatähisega EE.

EVS-ISO 55001:2015

Selles rahvusvahelises standardis esitatakse nõuded vara haldamiseks kasutatava juhtimissüsteemi ehk varahalduse juhtimissüsteemi sisseseadmisele, elluviimisele, toimivana hoidmisele ja parendamisele.

• Seda rahvusvahelist standardit võib kasutada iga organisatsioon. Organisatsioon määrab kindlaks, milliste varade suhtes rahvusvahelist standardit kohaldatakse.
• See rahvusvaheline standard on kavandatud eelkõige kasutamiseks isikutele, kes tegelevad varahalduse juhtimissüsteemi sisseseadmise, elluviimise, toimivana hoidmise ja parendamisega;
• teostavad varahaldustegevusi ja osutavad teenuseid;
• hindavad organisatsioonisiseste või -väliste osapooltena organisatsiooni võimet täita õigusaktidest ja lepingutest tulenevaid nõudeid ja organisatsiooni enda nõudeid.

Nõuete esitamise järjekord selles rahvusvahelises standardis ei näita nende tähtsust ega seda, millises järjekorras neid tuleb rakendada.

Lisasuunised selles rahvusvahelises standardis kirjeldatud nõuete kohaldamise kohta on esitatud standardis ISO 55002.

Üldine teave varahalduse kohta ning selles rahvusvahelises standardis kasutatavate terminite seletused on esitatud standardis ISO 55000. Organisatsioonid võivad leida, et vastavate põhimõtete arvestamine lihtsustab varahalduse juurutamist organisatsioonis.

Selles rahvusvahelises standardis kasutatakse terminit „risk“ standardi ISO 31000:2009 ja juhendi ISO Guide73:2009 kohases tähenduses. Lisaks eelistatakse siin terminit „huvipool“ terminile „huvitatud osapool“.

Selle rahvusvahelise standardi eesmärk on võimaldada organisatsioonil ühtlustada ja siduda oma varahalduse juhtimissüsteemnõuetega, mis tulenevad sellega seotud juhtimissüsteemidest.

EVS-ISO 55002:2019

See dokument annab juhiseid varahalduse haldussüsteemi rakendamiseks, mida nimetatakse „varahaldussüsteemiks” vastavalt standardi ISO55001 nõuetele. See dokument sisaldab selgitavat teksti, mille eesmärk on selgitada standardis ISO55001 täpsustatud nõudeid ja pakub näiteid nende nõuete rakendamist. See ei anna juhiseid konkreetsete varaliikide haldamiseks.

See dokument annab juhised kasutamiseks:

• See on seotud varahaldussüsteemi loomise, juurutamise, käitamise, hooldamise ja parendamisega;
• varahaldustoimingutega seotud isikud, sealhulgas teenusepakkujad.

Üldteave varahalduse ja selle dokumendi suhtes kohaldatava terminoloogia kohta on esitatud jaotises ISO 55000.

ISO/TS 55010:2019

ISO 55000, ISO 55001 ja ISO 55002 varahaldusstandardid on tõstnud teadlikkust organisatsiooni finants- ja mittefinantsfunktsioonide vastavuse parandamise olulisusest ning see dokument annab juhiseid selle saavutamiseks. ISO 55001: 2014, 7.5 d) sätestab, et „organisatsioon määratleb kogu organisatsiooni varahaldusega seotud finants- ja mittefinantsterminite ühtlustamise nõuded”.

Selles dokumendis kasutatud viitavad finantsfunktsioonid sellistele protsessidele ja tegevustele nagu juhtimiskulude arvestamine ja raamatupidamine, eelarve koostamine ja varade hindamine. Mitte finantsfunktsioonid on vara või toote või teenuse pakkumisel täiendavad protsessid ja tegevused.

ISO 55000 mõiste „vara” määratlus erineb üldiselt aktsepteeritud raamatupidamispõhimõtete (GAAP) või rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS) määratlusest. Mõiste „vara”, mida selles dokumendis kasutatakse peamiselt, on määratletud standardis ISO 55000 ja arusaamatuste vältimiseks peavad organisatsioonid seda teadma. Vara autoriteetsete üldtunnustatud raamatupidamistava või IFRS-i määratluste jaoks lugege asjakohaseid raamatupidamisstandardeid, sise-eeskirju ja eksperte.

Paljudes organisatsioonides on varahalduse rahalised ja mitterahalised funktsioonid ebapiisavalt ühtlustatud. Sageli on finantsarvestuse funktsioonid keskendunud peamiselt raamatupidamisliku / regulatiivse finantstegevuse tagasiulatuvale aruandlusele. Organisatsioonid on aga üha enam teadlikud vajadusest keskenduda juhtimiskulude arvestamise lähenemisviisi pakkumisele, et toetada tuleviku otsuste tegemist. Samal ajal tunnistavad mittefinantsfunktsioonid vajadust parandada oma tegevuse finantsmõjude mõistmist. Need on näited esialgsetest sammudest finants- ja mittefinantsfunktsioonide parema vastavusse viimise suunas eesmärgiga parem otsustamine ja väärtuste realiseerimine.

Finants- ja mittefinantsfunktsioonide vastavuse puudumist võib seostada organisatsiooni andmekogude eest, sealhulgas aruandlusstruktuuride, funktsionaalsete / operatiivsete äriprotsesside ja nendega seotud tehniliste andmetega. Ameerika Ühendriikide valitsuse „Valitsuse vastutusameti intervjuud varahalduse ekspertidega” soovitatakse, et andmekogud on vajalikud, et võimaldada nõutavat spetsialiseerumist, kuid kui need analüütilised andmed omavahel ei seostu, on varahalduse ebatõhusused ja vead.

Joondamine peab toimima nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt. Vertikaalne joondamine tähendab, et tippjuhtkond teavitab finants- ja mittevaralise varaga seotud direktiive täpsetest ülespoole suunatud infovoogudest, mida rakendatakse tõhusalt organisatsiooni asjakohastel tasanditel. Horisontaalne joondamine tähendab, et osakondade vahel liikuv finants- ja mittefinantsteave (mis täidab selliseid funktsioone nagu toimingud, projekteerimine, tehaste hooldus, finantsarvestus, finantsjuhtimine ja riskijuhtimine) kasutab sama terminoloogiat ja viitab samamoodi määratletud varadele.

Selle dokumendi eesmärk on julgustada organisatsioone toetama nende varahaldusfunktsioonide vastavusse viimist ja anda juhiseid, kuidas sellist joondamist saavutada. See edendab ka eeliseid, mida saab organisatsiooni ja selle sidusrühmade jaoks saavutada, muutes nende varahaldusfunktsioonide paremaks mõistmiseks, rakendamiseks ja parendamiseks. See võimaldab organisatsiooni funktsionaalsetel aladel teavet jagada ja eesmärkide saavutamiseks koostööd teha.

See dokument aitab kasutajatel rakendada standardi ISO 55000 mõisteid ja standardi ISO 55001 nõudeid. See pakub täiendavaid nõuandeid ja juhiseid lisaks ISO 55002 selgitustele, mis käsitlevad eeliseid, mida organisatsiooni jaoks ühtlustamisel on vaja.

Seda dokumenti saab kasutada igat tüüpi varade ja igat tüüpi ja suurusega organisatsioonide jaoks.

See on mõeldud kasutamiseks organisatsiooni kõikide tasandite töötajatele, kes tegelevad varahaldusega, sealhulgas:

• tippjuhtkond ja otsustajad, et saada kasu, mis on saavutatav finants- ja mittefinantsfunktsioonide parema vastavusse viimisega;
• varadega seotud multidistsiplinaarsete funktsioonide täitjad, kes pakuvad otsustamise toetamiseks teavet või tuginevad nende otsuste tulemustele;
• lai personal, sealhulgas need, kes vastutavad varade tehnilise projekteerimise, kavandamise, ehitamise, käitamise, hooldamise ja täitmise eest, ning need, kellel on rahalised kohustused, näiteks raamatupidamine, finantsplaneerimine, eelarve koostamine ja finantsaruandlus.

Finants- ja mittefinantsfunktsioonide terminoloogia ning ühise keele tundmine ja mõistmine võib hõlbustada nende funktsioonide vahelist arutelu, suhtlemist ja teabevahetust. Klausel 3 määratleb asjakohased mõisted. Klauslid 4–9 ja nendega seotud lisad pakuvad mitmesugust teavet varahalduse finants- ja mittefinantsfunktsioonide kohta, sealhulgas teavet varahaldusarvestuse põhimõtete kohta.