Hugo van der Goes

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Teose "Deposition" parem tiib (ca 1480), tempera lõuendil, 53,5 x 38,5 cm. Gemäldegalerie, Berliin
Endise Roodi kloostri seinal olev mälestustahvel[1]

Hugo van der Goes (u 1430/1440 Gent – 1482 Auderghem) oli flaami maalikunstnik.

Tema ning Jan van Eyck, Rogier van der Weyden, Hans Memling ja Dieric Bouts olid olulisimad varajased Hollandi maalikunstnikud.

Noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Olles sündinud kas Gentis või selle lähedal, kanti van der Goes 1467. aastal Genti maalijate gildi liikmete nimekirja kui meister. Järgmisel aastal oli ta seotud Brugge linna kaunistamisega, tähistamaks Charles Südi ja Yorki hertsogi tütre Margareti abiellumist. Charlesi kuninglikul sissemarsil Genti linna aastatel 1469 ja 1472 oli van der Goes vastutav heraldiliste kaunistuste eest. Vahemikus 14741476 oli ta Püha Luuka gildi vanem.

Elu kloostris[muuda | muuda lähteteksti]

1478. aastal astus kunstnik ilmikvennana (frater conversus) Brüsseli lähedal Auderghemis asunud Roodi kloostrisse (hollandi keeles Rood-Klooster, prantsuse keeles Abbaye du Rouge-Cloître), mis kuulus Windesheimi augustiinlaste kogudusele. Ta jätkas maalimist ning jäi kloostrisse kuni oma surmani aastal 1482.

1480. aastal kutsuti ta Leuveni linna, kus tal paluti anda oma hinnangu kunstnik Dieric Boutsi tööle, mis oli jäänud pooleli kui kunstnik aastal 1475 suri. Veidi aega pärast seda, olles koos oma kloostrikaaslastega tagasiteel reisilt Kölni, langes van der Goes masendusse. See tõi kaasa enesetapumõtted ja enda neetuks kuulutamise, kuid pärast kloostrisse naasmist ta paranes haigusest.

Tema kloostris veedetud aeg on jäädvustatud tema kloostrikaaslase Gaspar Ofhuysi kroonikas. Aastast 1495 pärineb sakslasest arsti Hieronymus Münzeri ülestähendus, mille järgi oli üks Gentist pärit maalikunstnik seoses Genti altarimaalile plaanitud muudatustega melanhooliani viidud, ning see võib käia just van der Goesi kohta.

Töödest[muuda | muuda lähteteksti]

Tema kõige kuulsam säilinud töö on Portinari altarimaal (triptühhon), mis hetkel asub Firenzes Uffizi galeriis. Töö tellis Firenzes asuva Santa Maria Nuova haigla San Egidio kiriku jaoks Tommaso Portinari, kes oli Medici panga Brugge haru juhataja. Triptühhon jõudis Firenzesse aastal 1483 ehk mõni aeg pärast selle valmimist. Kuna tegemist oli suurima madalmaade kunstiteosega, mida Firenzes näha võis, pälvis see palju kiitust. Itaalia kunstnik, arhitekt, kirjanik ja ajaloolane Giorgio Vasari kasutas oma teoses "Vite" (1550) selle autori nimena Ugo d'Anversa ("Hugo Antwerpenist"). See on Hugo autorsuse ainus dokumenteerimine; kõik teised teosed on talle omistatud tänu stiililisele võrdlusega mainitud altarimaaliga.[2]

On ka selgunud, et Hugost jäi maha suur hulk joonistusi ning tema järgijad tegid kas nende või maalide endi põhjal suurtes kogustes kompositsioonide koopiaid, mida ei ole kunstniku enda joonistatuna säilinud.[3] Oxfordi Ülikooli Christ Churchi kolledži galeriis säilitatakse joonistust Jakobist ja Rahelist ning arvatakse, et tegemist on haruldase säilinud van der Goesi autoritööga. Samas säilitatakse ka kahte värvitud pead, mis on fragment suuremast tööst.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Tahvlil olev tekst: "In Memoriam Frater Hugo van der Goes 1420 Rubea - Vallis 1482 Pictor Hugo Van der Goes humatus hic quiescit dolet ars, cum similem sibi modo nescit vixit tempore CAROLI AUDACIS ibidem factus monachus, ad maiorem dei gloriam".
  2. National Gallery Catalogues (new series): "The Fifteenth Century Netherlandish Paintings". Lorne Campbell, p.240, 1998, ISBN 1-85709-171-X.
  3. Campbell, op. & page cit

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]