Hubert Aumere
Hubert Aumere (sünninimi Hubert Anton; 4. märts 1913 Narva – 14. veebruar 1976 München) oli eesti viiuldaja.[1]
Lõpetas 1932. aastal Tallinna konservatooriumis Johannes Paulseni viiuliklassi. Täiendas end hiljem Carl Fleschi juures Londonis. Kuni 1943. aastani töötas kontsertmeistrina Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkestris.[2]
1943. aastal emigreerus Saksamaale, kandideeris Baieri Riigiooperi kontsertmeistri kohale ja võitis konkursi.[3] 1944. aastal sai pommirünnakus tabamuse Aumere Müncheni korter, kus hävines ka riigivanem Jaan Tõnissoni poolt 1926. aastal kingitud vana Itaalia meistri viiuli. Töö jätkamiseks andis Baieri Riigiooper Aumerele kasutada hinnalise Stradivari viiuli.[2] 1948. aastal valis ta selle asemele Eesti viiulimeistri Meeme Mälgi valmistatud pilli.[4]
1946. aastal asutas Aumere Saksamaal endanimelise keelpillikvarteti, mängides seal ise esimest viiulit. Teised kvarteti liikmed – Bernhard Walter (teine viiul), Heinz Jopen (vioola) ja Osvald Uhr (tšello) – olid samuti Baieri Riigiooperi orkestri kontsertmeistrid. Aumere kvartett oli tolle aja kõige hinnatum kvartett Saksamaal.[2]
1948. aastal sai Aumerest Baieri raadio sümfooniaorkestri kontsertmeister.
1950. aastal siirdus ta Bogotásse sealse sümfooniaorkestri kontsertmeistri kohale, kus töötas 1955. aastani. Aumere soovitusel kutsuti Bogotá sümfooniaorkestri peadirigendiks Olav Roots. Ka Colombias asutas Aumere keelpillikvarteti.[2]
Oktoobris 1955 naasis Aumere Lääne-Saksamaale ja asus taas tööle Münchenisse Baieri raadio sümfooniaorkestrisse. Üks Colombiast lahkumise põhjus oli, et elu 2600 meetrit üle merepinna asuvas Bogotás hakkas südamehaigele Aumerele tegema liiga.[2]
1961. aastal siirdus ta taas Baieri Riigiooperi orkestrisse, kuhu jäi tööle kuni surmani.[2]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli viiulimeister Jakob Aumere, õde oli viiuldaja Zelia Aumere, vennad olid näitleja Edmund Aumere ning kergejõustiklane ja treener Harry Aumere.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. Tallinn: Valgus. 1968. Lk 238.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Põldmäe, Alo (detsember 2013). "Ühest Paulseni viiulikooli tippmuusikust. Hubert Aumere 100". Muusika 12/2013.
- ↑ "Hubert Aumere Müncheni Riigiooperi kontsertmeistriks". Eesti Sõna. 2. aprill 1943.
- ↑ Pettai, Raul (6. mai 2012). "Eesti viiulimeister Meeme Mälgi (1902-1976)". Eesti Elu / Estonian Life. Vaadatud 28.11.2020.[alaline kõdulink]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- "Hubert Aumere – 100". Kultuur ja Elu 3/ 2013. Lk 70
- Alo Põldmäe. "Ühest Paulseni viiulikooli tippmuusikust. Hubert Aumere 100". Muusika 12/ 2013. Lk 20–21