Hrodna arhitektuurikoolkond

Kaloža kiriku põhjasein

Polükroomse glasuuriga ristid, kaheastmelised faasitud kantidega pilastrid

Grodna detinetsi alumine kirik

Faasitud liseenid ja lihvitud kivid alumise kiriku tellisseinas

Vürsti eluhoone müürid Grodna detinetsis

Hrodna arhitektuurikoolkond on kunagise Hrodna vürstiriigi aladel 12.–13. sajandil levinud regionaalne arhitektuuristiil, millele olid iseloomulikud polükroomse dekooriga telliskirikud.

Piirkonnast on teada kuus mälestist, neist neli Grodnas, üks Navahrudakis ja üks Vaŭkavyskis. Hooned on valdavalt tänapäevaks hävinud, osaliselt on säilinud ainult üks ehitis, 12. sajandi lõpul valminud Kaloža kirik Grodnas.

Ehitisi

• Alumine kirik Grodna detinetsis, arvatud olevat esimene kivikirik Hrodna vürstiriigis. Ehitatud enne 1183. aastat, hävis leetopissi teate kohaselt 1184-1185 tulekahjus. Lamedate liseenidega kuuesambaline ühe apsiidiga kirik. Sambad olid nelinurksed faasitud kantidega, faasitud olid ka hoone nurgad. Edelaseinas kitsas, poolkumera seinaga eraldatud spiraaltrepp koorirõdule. Seinadekoori hulgas polükroomsed kivid ja plaadid, samuti keraamiliste nõude fragmendid.
• Kaloža kirik Grodnas. 12. sajandi keskpaik, dateeringud 1140 kuni 1180. aastatesse. Kuplid ja löövid varisesid juba keskajal või varauusajal, 1853. aastal varisesid Nemani jõkke kiriku lääne-ja lõunasein. Ühekupliline kolme apsiidiga kirik kaheksa ümarsambaga. Seinapilastrid kaheastmelised, ümardatud nurkadega. Müüritrepp lääneseinas viis koorirõdule, teadmata otstarbega trepid olid ka külgapsiidide seintes. Tellisladu nagu Kiievi ehitistel, tellisseina on lisatud lihvitud kividest ja glasuuritud tellistest ning figuraalsetest keraamilistest plaatidest kaunistused, enamasti ristid. Apsiidides on säilinud freskode osi. Siseseintesse on müüritud rohked keraamilised kõlanõud.
• Navahrudaki Borissi ja Glebi kirik. Arvatakse olevat valminud samal ajal kui eelmine, 1140. aastatel. Hävinud, põhiplaan säilinud osaliselt, kuna selle kohale on ehitatud hilisem kirik. Müüriladu on nagu Vitebski Jumalaema Rõõmukuulutamise kirikus 12. sajandist, mistõttu on arvatud ehitaja olevat sama.
• Kirik Vaŭkavyskis, ei ehitatud teadmata põhjusel vundamendist edasi. Põhiplaanilt kolmelööviline ühe apsiidiga kirik kuue ristikujulise sambaga, faasitud nurkade ja lamedate liseenidega. Edelaseinas neljakandiline torn, tellised lihvitud pinnaga.
• Pretšistenskaja kirik Grodna detinetsis. Hävinud. Põhiplaanilt sarnane detinetsi alumise kirikuga, kuid nelinurkse apsiidiga.
• Elumaja vm ilmalik hoone Grodna detinetsis. Ehitatud mitte hiljem kui 1210. aastal. Hävinud. Haruldane näide ilmalikust kivihoonest sellel perioodil, mõõtude ja esinduslikkuse poolest sarnane Polotski ja Smolenski analoogiliste rajatistega.