Hristijan Mickoski
| Hristijan Mickoski | |
|---|---|
.jpg) Hristijan Mickoski (2024) | |
| Põhja-Makedoonia peaminister | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 23. juuni 2024 | |
| Eelnev | Talat Xhaferi |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Hristijan Mickoski |
| Sünniaeg |
29. september 1977 Skopje |
| Erakond | VMRO-DPMNE (Kristlik-Demokraatlik Konservatiivne Partei) |
| Alma mater | Skopje Püha Kirilli ja Methodiuse ülikool |
Hristijan Mickoski (makedoonia keeles Христијан Мицкоски; sündinud 29. septembril 1977 Skopjes) on Põhja-Makedoonia poliitik ja endine mehaanikainsener, professor ja praegune Kristlik-Demokraatliku Konservatiivse Partei VMRO-DPMNE esimees. Ta on Põhja-Makedoonia peaminister alates 23. juunist 2024. Aastatel 2015–2017 oli ta peaministrite Nikola Gruevski ja Emil Dimitrievi energeetikanõunik.
Ta sündis aastal 1977 Skopjes. Aastatel 2016–2017 oli ta riikliku elektritootmisettevõtte Makedoonia Elektrijaamad direktor. Tal on doktorikraad. Aastal 2011 oli ta külalisprofessor Viini Tehnikaülikoolis. Ta oli dotsent Skopje Püha Kirilli ja Methodiuse ülikooli masinaehituse teaduskonnas, kuid aastal 2019 sai temast korraline professor. Aastatel 2015–2017 oli ta peaministrite Nikola Gruevski ja Emil Dimitrievi energeetikanõunik.
Pärast Nikola Gruevski tagasiastumist sai tast 23. detsembril 2017 Valandovos toimunud partei 16. kongressil natsionalistliku partei VMRO-DPMNE uus juht ja seega riigi opositsiooniliider.
Mõnede parteiliikmete sõnul oli Hristijan Mickoski nooruses Liberaaldemokraatliku Partei kandidaat Skopje Püha Kirilli ja Methodiuse ülikooli üliõpilasliidu presidendiks ning tolleaegse valitseva partei VMRO-DPMNE äge vastane. Teised VMRO-DPMNE liikmed süüdistasid teda selles, et ta ei olnud partei liige kuni 2010. aastani. Ljubčo Georgievski sõnul näitas Mickoski end partei aktivistina esmakordselt 2016. aastal. Mickoski oli varem partei peasekretär alates 2017. aasta juulist.
Tema EL-i ja NATO-meelse orientatsiooni tõepärasust on mõned poliitilised vaatlejad kahtluse alla seadnud. Ta on öelnud, et tema ja tema partei pooldavad Euroopa Liidu ja NATOga liitumist, kuid mitte "alistumise" teel, st lükkavad tagasi Kreekaga allkirjastatud Prespa lepingu, mis lahendas Makedoonia nimevaidluse ja tagas Põhja-Makedoonia liitumise NATOga. Temast ja tema juhitavast parteist said peamised osalejad 2022. aasta juulis Põhja-Makedoonias toimunud protestides Prantsusmaa ettepaneku vastu alustada Põhja-Makedoonia ja ELi läbirääkimisprotsessi. 2022. aasta augustis lubas ta poliitikast igaveseks lahkuda, kui bulgaarlased tunnustatakse riigi põhiseaduses, mis on ELiga peetavate läbirääkimiste raamistikus sisalduv kohustuslik nõue. Septembris tegi ta ettepaneku korraldada referendum, mille kohaselt tühistataks Bulgaaria ja Põhja-Makedoonia vaheline sõprusleping. Tal on tihedad sidemed Ungari peaministri Viktor Orbáni ja Serbia presidendi Aleksandar Vučićiga, kes pakuvad sobivat eeskuju Lääne-Balkani autokraatlike kalduvustega poliitikutele.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on abielus ja kahe lapse isa. Lisaks emakeelele makedoonia keelele valdab ta veel inglise ja itaalia keelt.