Horvaatia sõjaväestatud piiriala

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Horvaatia sõjaväestatud piiriala
Kroatische Militärgrenze
Hrvatska vojna granica
Hrvatska vojna krajina
Horvát határőrvidék
1553–1881
Croatian Military Frontier-1868.png
Horvaatia sõjaväestatud piiriala aastal 1868
Valitsusvorm sõjaväestatud provints
Osa Habsburgide monarhiast
Pealinn määratlemata
Religioon õigeusk, katoliiklus
Sõjaväestatud piiriala.

Horvaatia sõjaväestatud piiriala (horvaadi: Hrvatska vojna krajina või Hrvatska vojna granica) oli sõjaväestatud piiriala ringkond, territoorium Habsburgide monarhias, alguses Austria keisririigis ja siis Austria-Ungaris.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Asutatuna 16. sajandi lõpul Habsburgide Horvaatia kuningriigi maadest, oli see esialgu selle kuningriigi nominaalne osa, mis aastal 1627 muudeti otse keisrile alluva sõjaväestatud piiriala osaks. Piiriala paiknes piiril Osmanite riigiga. Piirialal lubasid kuningas-keisrid tasuta maad ja usuvabadust sinna tulnud inimestele, kes olid peamiselt horvaadid ja serblased. Vastutasuks pidid piirkonnas elavad inimesed teenima keisririigi sõjaväes ja kaitsma maad. Aastal 1630 kehtestas keiser Ferdinand II Statuta Valachorumi. On teada, et sõdurid pidid täitma sõjaväeteenistust 16. kuni 66. eluaastani. 17. sajandi lõpus laiendas Habsburgide monarhia oma piire ja Horvaatia sõjaväestatud piiriala territoorium laienes samuti, hõlmates mõned endised Osmanite territooriumid idas. Aastal 1783 pandi see Horvaatia kindralkonna ühendkontrolli alla, peakorteriga Zagrebis. Sõjaväestatud piiriala demilitariseeriti 8. augustil 1873. Horvaatia sõjaväestatud piiriala kestis kuni 15. juulini 1881, kui see kaotati ja liidendati Horvaatia-Slavoonia kuningriigiga.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

See sõjaväestatud piiriala osa hõlmas Lika, Korduni, Banija geograafilised piirkonnad ning piirnes Aadria merega läänes, Veneetsia vabariigiga lõunas, Habsburgide Horvaatia kuningriigiga loodes, Osmanite riigiga kagus, Habsburgide Slavoonia kuningriigiga idas ja Ungari kuningriigiga põhjas.

See ulatus Slavoonia sõjaväestatud piirialani Una ja Sava jõgede ühinemiskohas. Sarnaselt ülejäänud sõjaväestatud piirialaga lakkas see poliitilise üksusena olemast 19. sajandi lõpul.

Jaod[muuda | muuda lähteteksti]

Horvaatia sõjaväestatud piiriala hõlmas kolm kindralkonda (Generalat), mis jagunesid kaheksaks rügemendiks:

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1802 koosnes rahvastik ligikaudu:

  • 195 300 katoliiklasest
  • 180 800 õigeusklikust

Aastal 1820 koosnes Horvaatia sõjaväestatud piiriala rahvastik ligikaudu:

  • 207 747 katoliiklasest
  • 198 728 õigeusklikust

Ungari statistiku Fényes Elek järgi elas aastal 1840 Horvaatia sõjaväestatud piirialal 498 947 inimest ja rahvuslik koosseis oli:

  • 258 454 horvaati
  • 240 493 serblast

Esimene moodne rahvaloendus aastast 1857 talletas Horvaatia sõjaväestatud piiriala rahvastiku religiooni:

  • 285 344 katoliiklast
  • 253 429 õigeusklikku
  • 5433 idakatoliiklast

74,8% aktiivsest rahvastikust Horvaatia-Slavoonia sõjaväestatud piirialal olid tegevad põllumajanduses, 18,63% olid sõdurid, samas 3,11% olid tööstustöölised.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]