Hiireoder

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Hordeum murinum)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Hiireoder võib soodsates oludes kasvada ka üsna kõrgeks

Hiireoder (Hordeum murinum, ka kutsutakse seda teinekord "müüriodraks") on teraviljaline kõrstaim odra (Hordeum) perekonnast ja kõrreliste (Poaceae) sugukonnast. Inglise keeles nimetatakse taime "wall barley" või "mouse barley", saksa keeles "Mäuse-Gerste", soome keeles "hiirenohra" ja prantsuse keeles "orge des rats".

Taim kasvab Kesk-Euroopa ja Lõuna-Euroopa kuivades ja soojades piirkondades, aga on levinud ka Aasias, Ameerikas ja Austraalias. Hiireoder on umbrohi ja vähenõudlik ruderaaltaim, millele meeldib lämmastikuühenditerikas keskkond ja mis hakkab kiiresti kasvama tugevalt inimtegevuse poolt mõjutatud aladel, nagu näiteks teeäärtes ja teeäärsetel vanadel müüridel. Taim on esimeste hulgas, kes näiteks pärast pinnase segipööramist seal kanda kinnitab.

See odraliik on ruderaaltaim ja tunneb ennast hästi ka väga kitsastes tingimustes

Taim kasvab 20-30 cm pikkuseks (harva kuni 40 cm) ja vilja pea sarnaneb odra omaga, kuid seal olev seeme on väga väike-millest tuleb ka tema nimi "Hiireoder". Taimele meeldib nõrgalt happeline kuni nõrgalt aluseline pinnas. Taimed on nii ühe-, kui ka kaheaastased ja elavad üle ka talve ning võivad õitseda piisava sooja korral maist oktoobrini. Euroopas lehterdatakse hiireoder umbrohtude sekka kuuluvaks ja ka loomasöödaks teda ei kasvatada, kuna viljapea ohred võivad tekitada loomade suus limaskestaärritusi. Põua all kannatavates piirkondades on ta siiski karjamaadel kohati oluliseks söödataimeks veistele.

Hiireoder on algselt pärit Väike-Aasiast ja Vahemereruumist. Vilja ohred on tähnidega ja kinnituvad hästi inimese riietele ja loomakasvadesse ning seemned levivad seetõttu hõlpsasti.

Vilja teris sõkaldega

1834 kirjeldas saksa loodusteadlane ja botaanik Johann Heinrich Friedrich Link esimesena seda taime, kui jäneseotra (Hordeum leporinum ing. hare barley), 1882 klassifitseeris Firenzest pärit itaalia botaanik Giovanni Arcangeli selle ümber viimase alamliigiks. Hiinas kasutatakse seda taime siiski tema kasvufaasis ka toiduks - kevadise värske suupistena.

Õisiku pea