Holosteum umbellatum

Allikas: Vikipeedia
Holosteum
Holosteum umbellatum (Holosteum umbellatum)
Holosteum umbellatum (Holosteum umbellatum)
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond: Nelgilised Caryophyllaceae
Perekond: Holosteum Holosteum
Liik: Holosteum umbellatum
Ladinakeelne nimetus
Holosteum umbellatum

Holósteum umbellátum on nelgilaadsete seltsi nelgiliste sugukonda Holosteum perekonda kuuluv liik. See on Holosteum perekonna tuntuim esindaja. Holósteum umbellátum on tuntud oma raviomaduste pärast.

Holósteum umbellátum on üheaastane talvetaim, teistest taimedest eristab seda lühike elutsükkel. Taim idaneb ja annab seemneid varem, tavaliselt lõpetab oma elutsükli juba märtsis või juunis. See kohastumus annab Holósteum umbellátumile võimaluse vältida konkurentsi suviste ja talviste taimedega.[1]

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Perekonna teaduslik nimetus tuleneb vanakreeka sõnadest ὅλος ("holos") – "terve" ja ὀστέον ("osteon") – "luu". Nimetusest võiks järeldada, et tegemist on väga tugeva taimega, aga nimetus on antud vastandsõna printsiibi järgi. Liigi nimetus "umbellatum" – pärineb sõnast "umbella" – vihmavari, antud selle liigi õisiku vormi tõttu, mis meenutab vihmavarju.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Üldine levila: Euroopa, Vahemere piirkond, Väike-Aasia, Kaukaasia, Iraan, Kesk-Aasia. Samuti on leitav Venemaa lõunaosas.

Botaaniline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Üheaastane talvetaim peene juurega, heleroheline või hallikassinine.[2] Ülemises osas on taim suuremal või väiksemal määral kaetud trihhoomidega (epidermi rakud, mis näevad välja nagu karvakesed). Õitsemisperiood sõltub kasvupiirkonnast.

Kõrgus[muuda | muuda lähteteksti]

Holosteum umbellatum on 5–20 cm kõrgused taimed.

Vars[muuda | muuda lähteteksti]

Vars on püstine, võib olla harunemata või hargnenud algusest, samuti võib esineda lehekodarik.

Lehed[muuda | muuda lähteteksti]

Lehed on 1–4 cm pikad, 0,2–0,6 cm laiad, lansetjad, piklikud, tipust võivad olla tuhmad või teravad.

Õis[muuda | muuda lähteteksti]

Õis

Õisik kuulub ebasarikate hulka ja on sümpodiaalne lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega. Külgharud võivad seejuures olla suhteliselt pikad, ka peaharust pikemad. Õisiku ehitustüüp on dihhaasium, millel on järgmine ehitus: pearaag lõpeb õiega, millest allpool paikneb kaks külgharu, mis kumbki lõpeb õiega; nende õite raagudel on samuti kaks külgharu, mis lõpevad õiega, kummastki külgharust võib omakorda lähtuda kaks külgharu, millest kumbki lõpeb õiega. Vahel võib pearao tipmine õis ka mitte välja areneda. Õied on hermafrodiitsed ehk kahesugulised, kuni 10–12 tükki, raagude peal. Kandelehed 0,8–1 mm pikad, kolmnurksed, tuhmid, rohutaolised, paljad, kitsa läbipaistva palistusega. Raod on ebaühtlased, 5–30 mm pikad, aluses paksenenud, paljad, pealmisel pinnal kaetud trihhoomidega. Tupplehti 5 tükki, 3–5 mm pikad, lansetjad, piklikud, tipus võivad olla tuhmid või teravad, seljapoolel rohutaolised, üks või rohkem roodu, mis ei ulatu tippuni, paljad või kaetud trihhoomidega. Kroonlehti 5 tükki, valged või heleroosad, piklikud, tipus kaks–kolm piid. Kroonlehed ja tupplehed on võrdse suurusega.

Emakkond ja tolmukkond[muuda | muuda lähteteksti]

Tolmukaid harilikult 2–3 tükki. Esineb kolmeosaline emakakael[3]. Vilikupar rao peal, piklik, poolteist korda suurem kui õiekate, mis avaneb ettepoole. Seemned on 0,9–1 mm pikad, külgedelt kokkusurutud, pruunid.

Raviomadused[muuda | muuda lähteteksti]

Maapealses osas on leitavad saponiinid ja flavonoiidid. Lehtedes on aineid, mis aitavad haavale panduna kaasa vere hüübimisele. Taimeekstrakti kasutatakse kõhulahtisuse ja angiini korral. Tükeldatud lehti kasutatakse põletuste, furunkulite ja kriimustuste ravimisel.

Taksonoomia ja süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Carl von Linné kirjeldas Holosteum umbellatum´it oma teoses "Species plantarumis", mis ilmus 1753. aastal.

On teada 4 alamliiki:

Kasutatud kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Studies on the ecological life cycle of Holosteum umbellatum, Jerry M. Baskin and Carol C. Baskin, School of Biological Sciences, University of Kentucky, Lexington, Kentucky
  2. Raudsepp, Ludvig 1981: "Eesti õistaimi", Tallinn "Valgus"
  3. Raven, Peter & Evert, Ray & Eichhorn, Susan : Biology of Plants, SIXTH EDITION, " W.H. FREEMAN AND COMPANY WORTH PUBLISHERS"

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]