Hoholl
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
![]() | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
![]() | See artikkel vajab toimetamist. |
Hoholl (naissoost: hohlushka, mitmuses: hohly) on ajalooline termin, mida on kasutatud ukrainlaste tähistamiseks.[1][2][3] See on etnofolism, mis on erinevatel aegadel ja kontekstides kandnud naljatlevat, familiaarset, tänapäeval halvustavat tähendust[4][5][6].
Terminoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]
Sõna „hoholl“ pärineb tõenäoliselt Zaporižžja kasakate traditsioonilisest soengust, kus pea aeti paljaks, jättes alles otsaesisele kimbu juukseid (oselõts). Sellist soengut on seostatud kasakate identiteediga ning see leidis mainimist ka keskaja ja varauusaegsetes kirjeldustes.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Terminit „hoholl“ hakati kasutama 17. sajandil, kui Moskva tsaaririigi piirialade ametnikud viitasid sellega Poola-Leedu Rzeczpospolita aladel elanud õigeusklikele. Konkreetsemalt hakati seda seostama Zaporižžja kasakatega alates 1644. aastast.
- sajandil võis Siberis sõnaga „hoholl“ tähistada mitte ainult ukrainlasi, vaid ka valgevenelasi ja Lõuna-Venemaa venelasi. Teatud piirkondades kasutasid ukrainlased seda terminit enesenimetusena, eristamaks end suurvenelastest.
Kirjanduses
[muuda | muuda lähteteksti]Sõna „hoholl“ esineb mitme Venemaa klassiku teostes.
- Nikolai Gogol väljendas oma identiteedikriisi, kasutades terminit: „Ma ei tea, kas mu hing on hoholl või venelane.“ Gogol pidas oluliseks suur- ja väikerossi identiteedi ühtsust.
- Lev Tolstoi kasutas terminit oma romaanis „Sõda ja rahu“, kus see viitab ukrainlasest sõdurile, ilma halvustava tähenduseta.
- Ivan Bunin kasutas sõna kirjeldamaks ukrainlannat oma teoses „Arsenjevi elu“.
Folkloristikas
[muuda | muuda lähteteksti]Ukraina rahvajuttudes ja -mütoloogias on terminit kasutatud erinevates tähendustes. Näiteks on teada lugusid, mis räägivad „hohollist kui kuradist“ või anekdootlikke jutte hohollide ja moskoviitide erinevustest.
Sõna päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]
Etnograafide hinnangul pärineb sõna ukrainlaste rahvuslikust traditsioonist, kus rõhutati erinevust teiste slaavi rahvastest,[7] eriti suurvenelastest. 11. sajandil Kiievi-Vene aladel kandsid sarnase soenguga inimesi ka kõrgema seisuse esindajad, sealhulgas Kiievi suurvürst Svjatoslav Igorevitš.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Стр. 796". vasmer.narod.ru. Vaadatud 30. märtsil 2022.
- ↑ Laitin, David D. (1998). Identity in Formation: The Russian-speaking Populations in the Near Abroad. Cornell University Press. Lk 175. ISBN 9780801484957.
- ↑ "Євген Наконечний. Украдене ім'я. - [22] Хахол". exlibris.org.ua. Vaadatud 30. märtsil 2022.
- ↑ "Інститут мовознавства ім. О.О.Потебні | Словник української мови". www.inmo.org.ua. Vaadatud 30. märtsil 2022.
- ↑ Thompson, Ewa M. (1991). The Search for Self-Definition in Russian Literature. John Benjamins Publishing Company. Lk 22. ISBN 978-90-272-7759-6. Vaadatud 10. oktoobril 2016.
- ↑ Bierich, Alexander (2009). Varietaeten Im Slavischen- Су стандартные варианты славянских языков: Ausgewaehlte Beitraege - Избранные статьи (vene). Peter Lang. ISBN 978-3-631-57010-4.
- ↑ Plokhy, Serhii (2008). Ukraine and Russia: Representations of the Past. University of Toronto Press. Lk 139–141. ISBN 978-0-8020-9327-1. Vaadatud 1. veebruaril 2017.
Ethnic identity became the basis for differentiating between 'one's own' from 'foreigners.' Alekseev's use of the terms 'Russians' and 'Ukrainians' - terms of modern national identity - was rooted in concepts characteristic of the revolutionary and postrevolutionary era. His own records, as well as those of other contemporary authors, attest that the names most often used by peasants of the prerevolutionary era with reference to ethnic Ukrainians and Russians were khokhly (referring to Cossack topknots) and katsapy (a derogatory term). These terms, which hardly excluded negative connotations, were used to denote the two ethnic groups faute de mieux: as Rubel's own 'History' attests, Ukrainians used khokhol, inter alia, as a self-definition.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Наконечний Є. П. Украдене ім’я: Чому русини стали українцями. Lviv, 2001.
- Хохол // Толковый словарь русского языка (Ožegov).
- Булашев Георгій. Український народ у своїх легендах, релігійних поглядах та віруваннях. Kiiev, 1992.
- Florya, B. N. "Kes on hoholl?" // Rodina, 1999, №8.
- Kutõlova, L. A. "Ukrainlased Siberis: etnilisus XIX–XX sajandil."
- Mogiljovi piiskopkonna teated, 1897.