Hispaania parlament
| Cortes | |
|---|---|
| Las Cortes Generales | |
| XXV Cortes Generales | |
| Tüüp | |
| Tüüp | Kahekojaline riiklik parlament |
| Ajalugu | |
| Asutatud | 1978 |
| Eelnev | Cortes |
| Struktuur | |
 | |
| Ülemkoda | Senat |
 | |
| Alamkoda | Saadikute Kongress |
| Valimised | |
| Viimased valimised | 2023 |
| Kogunemispaik | |
 | |
| Palacio del Senado, ülemkoja hoone | |
| Palacio de las Cortes, alamkoja kogunemispaik | |
| Veebileht | |
| http://www.cortesgenerales.es/ | |
Cortes (ka Kortes[1], ametlik nimi Cortes Generales) on Hispaania Kuningriigi seadusandlik organ ehk parlament. Cortes on kahekojaline ja koosneb alamkojast Saadikute Kongressist ning ülemkojast Senatist. Mõlemad kojad asuvad Hispaania pealinnas Madridis, vastavalt Palacio de las Cortes ja Palacio del Senado hoonetes.
Cortes koosneb 350 saadikust alamkojas ja 266 saadikust ülemkojas. Kõik saadikute kongressi liikmed ja 208 senati liiget valitakse neljaks aastaks valimistel, ülejäänud 58 senati liiget määratakse ülemkotta piirkondade esindajatena.[2][3]
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Cortesi ametlik nimi Cortes Generales tuleb hispaania keelest, kus general on 'üldine' corte 'õukond'.[4] Nimetus pärineb keskajast, mil Ibeeria poolsaare kuningriikides nimetati kohalikke seisuste esinduskogusid cortesiteks.[5]
Nime on omaks võtnud ka mitmed piirkondlikud parlamendid.[5]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed kortesid tekkisid Kastiilias ja Leónis 13. sajandi esimeses pooles ning koosnesid aadlikest, vaimulikest ja linnaametnikest. Kortesid suruti alla absolutismi ajastul, 18. sajandiks esindused enam iseseisvaid otsuseid ei teinud.[4]
Cortesi nime on kandnud ka pea kõik Hispaania põhiseaduslikud parlamendid alates 19. sajandist. 1812. aastal kogunes Cortes Cádizis, mis võttis vastu esimese Hispaania põhiseaduse.[4] Franco ajal oli Cortes riigipeale truu parlamenti jäljendav asutus, kuhu määrasid esindajaid Franco või talle truud asutused ja kust sai alati ebamugavaks kujunenud liikmeid eemaldada.[6] Praegusel kujul sündis Cortes Generales 1978. aasta põhiseaduse järgi.[5]
Korraldus
[muuda | muuda lähteteksti]Hispaania 1978. aasta põhiseaduse järgi on Cortes Generales Hispaania rahvast esindav organ, mille peamised ülesanded on teostada seadusandlikku võimu (ja võtta vastu seadusi), kinnitada riigi eelarve ja kontrollida Hispaania valitsuse tegevust. Põhiseadus sisaldab üldsätteid mõlema koja kohta kui ka konkreetseid sätteid igaühe jaoks eraldi.[5] Seaduse järgi peab Saadikute kojas olema vähemalt 300 liiget, aga ei tohi olla rohkem kui 400 liiget.[7]
Hispaania parlamendi mõlemad kojad on puutumatud, et nende survestamiseks ei saaks rakendada sundmeetmeid. Samuti on parlamendi iseseisvuse tugevdamiseks sätestatud mitmed piirangud: keelatud on tingimustega mandaat, mille puhul peaks saadik valituks saamise puhul käituma mingite juhiste järgi; keelatud on kuuluda korraga mõlemasse kotta ega Cortesisse ja piirkondliku parlamenti korraga, kõik parlamendiliikmed on puutumatud ja neid ei saa kohtulikult vastutusele võtta ilma koja eelneva nõusolekuta.[5][7]
Ülemkoda ja alamkoda tegutsevad tavaliselt eraldi. Mõlemal kojal on enda siseküsimustes (eelarve, esimehe valimine, sisekorra määramisel) täielik autonoomia. Koos tegutsevad kojad peamiselt Hispaania krooniga seotud arengute puhul, näiteks kuninga või troonipärija väljakuulutamine. Peamiselt kogunevad mõlemad kojad koos vaid seadusandliku perioodi pidulikul avamisel, mille viib läbi kuningas. Tavaliselt on erinevad ka kodade komisjonid, kuigi vajadusel moodustatakse ka ühiskomisjone, kuhu kuuluvad mõlema koja liikmed. Samuti on tavaliselt ühised kodasid teenindavad riigiasutused, mille tegevust haldava parlamenditeenistuse statuudi on heaks kiitnud nii asutused ise kui ka mõlemad kojad.[5]
Parlamendi istungjärgud (ehk perioodid, mil kojad tavaliselt oma tööd teevad) kestavad veebruarist juunini ja septembrist detsembrini. Kodade erinevad rollid, menetlused ja volitused on paika pandud põhiseaduses. Tavaliselt algatab seadusandluse Saadikute Kongress, Senat osaleb seadusloomes hiljem seaduse teisel lugemisel. Mõlemal kojal on erinevad võimalused seadust mõjutada.[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Hispaania Saadikute Kongress (alamkoda)
- Hispaania Senat (ülemkoda)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Kortes". Eesti Keele Instituut. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ "Composition of the Senate". Hispaania Senat. 9. jaanuar 2025. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ "What is the Congress of Deputies?". Saadikute Kongress. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 "Cortes". Britannica. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 "Las Cortes Generales". Hispaania Senat. Vaadatud 30. aprillil 2025.
- ↑ "THE POLITICAL TRANSITION OF THE FRANCOIST CORTES: TOWARDS THE LAW FOR POLITICAL REFORM (1975-1976)" (PDF). Hamburgi ülikool. Juuli 1990.
- ↑ 7,0 7,1 "Spanish Constitution". Hispaania Senat. Vaadatud 30. aprillil 2025.