Hispaania köök

Allikas: Vikipeedia
Tapas

Hispaania köök on Hispaania kultuurile iseloomulik toiduvalmistamise meetod.[1] Hispaania kööki on mõjutanud Rooma, Araabia, keldi ja Uus Maailm, samuti on lisanud maitseküllust Vahemere ja Atlandi äärse piirkonna toidukultuur.[2] Selle köögi toidud on lihtsalt valmistatavad ning neid nauditakse pere keskis. Peaaegu alati kuuluvad õhtusöögi kõrvale õlu, vein või šerri.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalooliselt on Hispaania püüdnud erineda domineerivast Euroopast, peamiselt prantslaste kokakunsti traditsioonidest.[1] Hispaania köögist saadakse tänapäeval tihti valesti aru, kuna see on maailma üks esirinnas olevaid kööke.[1] Selle populaarseimad road: paella (riisiroog), hispaania tortilla ja gazpacho (külm aedvilja/tomati supp) on oma originaalses nimetuses kasutusel ka ingliskeelses sõnavaras.[1] Tänu Hispaania kokkadele on huvi Hispaania köögi vastu maailmas tõusnud.

Tänapäevane Hispaania köök[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaanias on olulisel kohal turism. Sealsete turistide toiduharjumustele tahetakse Hispaania kohalik toit muuta meelepärasemaks, säilitades samas ka Hispaania köögile iseloomulikud maitsed.[1] Oliiviõli, küüslauk ja safran on väga domineerivad ka Vahemere maade köögis ja võivad sarnaneda Hispaania kohaliku köögiga. Seetõttu peab kohalik rahvusköök kohanema turismi versioonidega, arvestades nii nende kui ka kohalike vajadustega. Hispaania rahvusköök hõlmab riigi erinevaid piirkondi ning seal laialdaselt kasutatavaid eri köögivilju. [1]

Iseloomulik[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaaniapäraselt valmistatud sink

Mõned Hispaania köögiharud ulatuvad foiniiklaste ja roomlasteni. Tänu roomlastele on Hispaania köögi kindel osa oliivid ja oliiviõli.[4] Näiteks Hispaania stiilis rohelised oliivid kääritatakse soolvees kaks kuni kolm kuud, et eemaldada mõru koostisaine. See töötlemisviis tõstab esile nende omapärase maitse ja pehmuse.[4] Ka araablased on oma panuse andnud, tänu neile on populaarsed mandlid, mida kasutatakse väga paljudes dessertides ja kookides, samuti pärineb neilt tsitruseliste kasutamise komme (sidrun ja pomerants ehk mõruapelsin). Tänu araablastele on Hispaania kööki jõudnud mitmedki maitseained (petersell, rosmariin, pune). Araablased olid need, kes tõid Valenciasse riisi, mis on ühe tuntuima roa, paella, põhikomponente. [4]

Lisaks kasutatakse palju mereande, kana ja jamon serrano ehk sinki, mis on valmistatud mägedes elavatest sigadest ning mida serveeritakse küpsetamata, õhukeste viiludena. Liha ja kala on tihti kasutusel pirukate täidiseks, lisaks on populaarsed kammkarbid ja vasikaliha.[5] Ka mitmesugused juustud on Hispaania köögile omased, näiteks Cabrales, mis on sinihallitusjuust lehma- ja kitsepiimast.[4] Tortillad on Hispaanias populaarsed, üks tuntumaid on quesadilla.[4]

Samuti on vein Hispaania köögis tähtsal kohal. Koos kohaliku toiduga peetakse seda piirkonna kultuurilise identiteedi osaks, mis esindab elanike eripära.[6] Lisaks on Hispaania köögile omane küüslauk, mida kasutatakse enamikus roogades.[5]

Hispaania suupistete ehk eelroogade kohta kasutatakse nimetust tapas.[5] Nende hulka võivad kuuluda majaeripakkumised, kastmete ja erinevate lihade ning juustudega, mida serveeritakse kohvikutes ja baarides.[2] Tuntumad on Hispaania omlett, Pulpo a feira (kaheksajalaroog kartulite ja sibulaga), Pimientos de padrón (oliiviõlis praetud rohelised paprikad).[5]

Tuntumad road[muuda | muuda lähteteksti]

Quesadilla
Paella valenciana

Quesadilla[muuda | muuda lähteteksti]

Quesadilla on Hispaaniale iseloomulik suupiste. Enamasti sisaldab selle täidis juustu, kartulit, chorizot (vürtsikas Hispaania vorst sealihast), pipart ja epazote'i ehk teravat ürti. Täidis määritakse tortillale, see volditakse pooleks ja frititakse sügaval pannil.[4]

Paella[muuda | muuda lähteteksti]

Paella nimetus pärineb sõnast patella, mis tähendab hispaania keeles spetsiaalset pannitüüpi (tõsi, ladina keeles hoopis väikest taldrikut).[4] Paella on populaarne roog, mille olulisim koostisosa on riis, kuhu juurde lisatakse liha ja köögiviljad. Paella valmistamisviisidest neli tuntumat on paella de verduras, paella de marisco, paella valenciana ja paella zamorana. [2]Klassikalised koostisosad on kanaliha, küülikuliha või sealiha, rohelised oad, tomat, paprika, oliiviõli, vesi, sool. Traditsiooniliselt valmistatakse paella lahtisel tulel, tänapäeval aga on populaarsem seda teha gaasipliidil. Traditsioonide kohaselt süüakse paellat otse pannilt puust lusikatega. Patella panni kasutati juba ammustes aegades riisi praadimiseks, riisiroogadele hakati ajapikku lisama köögivilju ja kaunvilju ning hiljem arenes sellest roog paella.[4]

Gazpacho[muuda | muuda lähteteksti]

Gazpacho (või Andaluusia gazpacho) on köögiviljadest tehtud supp. Põhilised koostisosad on küüslauk, tomat ja kurk, kuid vahel lisatakse ka kala, muna, sinki, rosinaid. Gazpacho serveeritakse valdavalt külmalt, kuid talvel süüakse seda ka soojalt. Gazpacho konsistents võib varieeruda väga vedelast kuni peaaegu paksuni.[4]

Gazpacho

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Wild, Matthew J. (2015). "Eating Spain: National Cuisine Since 1900". Lk 2, 17, 21, 120, 121. Vaadatud 04.01.2023.
  2. 2,0 2,1 2,2 Abisogomjan, Irina, toim (2006). Euroopa menüüd. Tõlkinud Veersalu, Diana. TEA. Lk 7, 12, 14, 15.
  3. Eelrand, Helen (2012). Hispaania maitsed. Tapas. Randvelt. Lk 12.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 Davidson, Alan (2006). The Oxford companion to food (teine trükk). Oxford University Press. Lk 806, 742, 740, 569, 568, 555 333.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Weichselbaum, Elisabeth; Benelam, Bridget; Soares Costa, Helena (2009). "Traditional Foods in Europe" (PDF). Lk 52, 54. Vaadatud 04.01.2023.
  6. López-Guzmán, Tomás; Di-Clemente, Elide; Hernández-Mogollón, José Manuel (2014). "Culinary tourists in the Spanish region of Extremadura, Spain". Wine Economics and Policy. Vaadatud 04.01.2023.